10.12.20

Mis toimub Pärnu linnavalitsuses - korruptsioon nahhaalsus või mõlemad?

2019 aasta alguses tekitas nii mõneski küsimusi uus rajatav asfaldeeritud tee Vana-Pärnu veepuhastusjaama lähedale mis algab Kaubasadama teelt ja jõuab välja Audru jõe äärde. Asja uurides jõudsin järjekordse s--a sisse.

Lugu sai alguse Audru valla ajast.

JÕESUUDME JA PÄIKESEMETSA ERASTAMINE
 
Läbi asendamiste ja tagastamiste molliti Siim Suursillale ja tema sõbrale Vana-Pärnu veepuhastusjaama ligidale, mere ja otse Audru jõe kaldale, kõrvutiasuvad Päikesemetsa 3,18 ha (Siim Suursild)ja Jõesuudme 1,89 ha (M.Post) kinnistud. Koheselt kirjutas OÜ SLP, mille juhatuse liige oli Siim Suursilla abikaasa avalduse kinnistutel detailplaneeringu algatamiseks, elamuala arendamise eesmärgiga. Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistutele planeeriti 10 elamumaa, 1 üldkasutatav maa, 2 tootmismaa, 1 transpordimaa krunt.

Olulisem detailplaneeringust, mis omab edaspidi tähtsust

JÕESUUDME JA PÄIKESEMETSA DETAILPLANEERING

Detailplaneeringus toodu kohaselt:
-planeeringuala piirneb läänest ja põhjast Ihna kinnistuga mis on eramaa ja kuulub detailplaneeringu koostamise aeg rootslastele,
-idast riigi vaba maaga, reformimata maa
-lõunast Audru jõega
-planeeritavale maa-alale puudub (ametlik) juurdepääs. Detailplaneeringu koostamise hetkel pääseb planeeritavale alale Kauba-sadama teelt üle rootslaste eraomandis oleva Ihna kinnistu äärt pidi kulgevat maaparanduskraavi äärset teed.
-enne elamutele ehituslubade väljastamist tuleb arendajal rajada juurdepääsutee ja planeeritud tehnovõrgud.

Polegi väljapääsu avalikule teele. Kui pole väljapääsu teele on jama majas aga mitte siis kui oled volikogu esimees või vallavanem.

Jätkan homme, tule siia tagasi saad teada mis edasi juhtuma hakkas.

8.12.20

Lihtsalt infoks

Pärnu linnavalitsuse poolt dokumentide võltsimise teema ootab kohtueelse uurimise faasis.  Nagu arvata võite plaanitakse asjaga venitada niikaua kui annab ja siis lugu  vaikselt lõpetada.  Ootame, vaatame. 

Seotud isikutega (volikogu liikmed) mittetavapärastel tingimustel tehtud tehingute ja antud toetuste teemaga saan jätkata kui olen kõik vastused pädevatelt isikutelt saanud. Seega kannatust. 

Praegu uute intrigeerivate teemade juurde. 

30.11.20

KOHTUTE TÖÖMAILT - JUSTIITSMINISTEERIUMI ANDMED

 Tutvu EV kohtute tööga 2019 a.

Tsiviilkohtumenetluses lahendati 2019. aastal istungimenetluses 14% kohtuasjadest

Halduskohtumenetluses lahendati 2019. aastal istungimenetluses 10% kohtuasjadest 

Kriminaalkohtumenetluses lahendati 2019. aastal istungimenetluses 41% kohtuasjadest.


2019. aastal oli maakohtutes kriminaalmenetluses kokku kuulutatud 261 resolutiivosa, mis hiljem asendati tervikotsusega (vt tabel 4). See tähendab, et kohtud peavad ca 5% lahendeid uuesti avalikustama

Arvudes kajastatuna on 2019. aastal avalikustatud jõustunud kohtulahendeid kokku 24775. Tegemist on nii kohtumääruste kui kohtuotsustega.

Tsiviilkohtumenetluses tehti 2019. aastal I ja II astme kohtutes kokku 33874 lahendit, neist avalikustati 12127 (vt tabel 5). Esimese astme kohtu lahendeid oli 31114. Kui edaspidi avalikustada ka tühistatud lahendid, siis suureneb tsiviilasjades avalikustamisele kuuluvate lahendite arv 1,1% võrra, so 311 lahendit.


Halduskohtumenetluses tehti 2019. aastal I ja II astme kohtutes kokku 3533 lahendit, neist avalikustati 3391 (vt tabel 6). Esimese astme kohtu lahendeid oli 2388. Kui edaspidi avalikustada ka tühistatud lahendid, siis suureneb haldusasjades avalikustamisele kuuluvate lahendite arv 4,4% võrra, so 105 lahendit.

Kriminaalmenetluses tehti 2019. aastal I ja II astme kohtutes kokku 17320 lahendit, neist avalikustati 8018 (vt tabel 7). Esimese astme kohtu lahendeid oli 15346. Kui edaspidi avalikustada ka tühistatud lahendid, siis suureneb kriminaalasjades avalikustamisele kuuluvate lahendite arv 0,6% võrra, so 92 lahendit.

Maakohtutes avalikustati 2019. aastal kokku 17231 tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluse lahendit

Ringkonnakohtutes oli 2019. aastal avalikustatud lahendite arv 3905


Tallinna Halduskohus avalikustas 1072 lahendit ning Tartu Halduskohus 922 lahendit.


2019. aastal jõustus 48 isiku osas õigeksmõistev kohtuotsus

Maakohtutes jõustus 2019. aastal 209 kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Koos süüdistava nimega avalikustati 61 lahendit (41%)


Kinniste menetluste osakaal kõigist kohtumenetlustest 2020. aastal on ca 1,6%, KISi-s on neil kohtuasjadel märge „konfidentsiaalne

Tsiviilkohtumenetluses oli perioodil 01.01.2020–30.09.2020.a jõustunud kohtulahenditest konfidentsiaalseid menetlusi 1%
Jõustunud ja konfidentsiaalsete kohtumenetluste arv maakohtute lõikes

Halduskohtumenetluses oli perioodil 01.01.2020–30.09.2020.a jõustunud kohtulahenditest konfidentsiaalseid menetlusi ca 3%
Jõustunud ja konfidentsiaalsete kohtumenetluste arv halduskohtute lõikes

Kriminaalkohtumenetluses oli perioodil 01.01.2020–30.09.2020 jõustunud kohtulahenditest konfidentsiaalseid menetlusi ca 2% 
Jõustunud ja konfidentsiaalsete kohtumenetluste arv maakohtute lõikes


Maakohtutes toimus eriolukorra ajal, perioodil 15.03–24.04.2020.a osaliselt või täielikult videoistungina lausa 42% istungeid
Videoistungite arv maakohtute lõikes



27.11.20

PARANDAMATUD VALETAJAD - OLGE VILJAKAD JA SAAGU TEID PALJU .

Eelmises postituses toodud kirjas (26.11.2020 nr 4.3-7/9046-20) väitis Pärnu linnavalitsuse (Tiina Roht), et juba varasemalt olevat kõigile minu 25.10.2020 pöördumises esitatud küsimustele vastatud ja selgitused antud.
Või et enne kui olen küsinud on linnavalitsus juba vastanud.
Kas mitte ei olnud need jumala sõnad:" Olen vastanud juba enne küsimist".

Iga väide vajab tõestust! Tõestamiseks aga sobivad faktid.

Ja jälle teabenõue Pärnu linnavalitsusele
.

27.11.2020

Jätsite vastuskirjaga 26.11.2020 nr 4.3-7/9046-20 minu 25.10.2020 pöördumises esitatud küsimustele sisuliselt vastamata ja teatasite, et olete neile juba vastanud ja oma selgitused andnud.
See ei ole tõene.
Kuidas saate olla juba varasemalt vastanud küsimustele mida ma ei olnud varasemalt veel esitanudki.

1.Palun edastage väljavõte (või eristage muul moel) mõne varasema kirja vastavast kohast kus olen teie väitel esitanud sama küsimuse mis 25.10.2020 pöördumise punktis 5.1 :
5.1 Mis takistab/on takistanud siiani, ka praegu, allakirjutanu pöördumistele vastamisega seoses 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente analüüsimist? Miks linnavalitsus pole seda jätkuvalt teinud ja mis on lubanud rikkuda MSVS § 2 lg 2 sätestatut.
2. Edastage väljavõte (või eristage muul moel) vastava kirja vastavast kohast kus olete enda väitel sellel küsimusele juba vastanud.


3.Palun edastage väljavõte (või eristage muul moel) mõne varasema kirja vastavast kohast kus olen teie väitel esitanud sama küsimuse mis 25.10.2020 pöördumise punktis 6 :
6.Kas võib olla (mis on tõenäoline) , et edastasite mulle dokumendid mis tegelikult ei olnudki kajastatud 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kuna ei tahtnud avalikustada kellele tegelikult, seotud isikutest,linnavalitsus andis toetusi mittetavapärastel tingimustel ja kellega tegelikult tegi tehinguid turutingimustest erinevatel tingimustel? See seletaks ka linnavalitsuse vassimise ja asjakohatute dokumentide edastamise.
4. Edastage palun väljavõte (või eristage muul moel) vastava kirja vastavast kohast kus olete enda väitel sellel küsimusele juba vastanud.

Kui väljavõtteid edastada ei ole keelduge teabenõude täitmisest viidates keeldumise alusele ja põhjendage keeldumist ning selgitage vastavalt MSVS valetamist.

Vastuskiri e postile
Lugupidamisega 

Missugune tuleb linnavalitsuse vastus teabenõudele  võin kogemuslikult ennustada.
Saadetakse mingid suvalised kirjad (ikkagi vastatud) ja teatatakse, et rohkem sel teemal ei arutleta  "oleme juba selgitanud".

Siis järgneb minu vaie Andmekaitse Inspektsioonile ja nii kordub ikka ja jälle.
Millegi uue ja originaalsega on raske välja tulla.

Ootame vastust ja siis vaatame, kust millistest varasematest kirjadest linnavalitsus 
väidetavalt  need kaks küsimust leidis ja kus  ta on neile juba varasemalt vastanud. 

Seniks head soovitused Pärnu linnavalitsusele (Tiina Roht).
 
VÕTKE VALEVAIGISTEID JA SEDA REGULAARSELT. NEED ON OHUTUD ILMA KÕRVALMÕJUDETA.

MAKSIMAALSE TOIME SAAVUTAMISEKS VÕTKE VALEVAIGISTIT ENNE KODANIKE KIRJADELE VASTAMIST JA MITTE KOOS ALKOHOLIGA.

KUI EI AITA VÕTKE MITU VALEVAIGISTIT KORRAGA, SEST VIIRUS ON PIKKADE AASTATE JOOKSUL KINNISTUNUD.

KUI KA SEE EI AITA ON ASI LOOTUSETU - TULEB ISTEKOHTA VAHETADA - SEE AITAB KINDLASTI.

KANDKE MASKE, ET VIIRUS TEISTELE  EI LEVIKS.

26.11.20

Linnavalitsus (Tiina Roht) jättis jälle mittetavapärastel tingimustel antud toetuste ja tehingute kohta selgitused andmata.

järg postitusele

Seotud isikud hindavad linnavalitsuse eest mida aastaaruandes tuleb kajastama - kurdab Pärnu linnavalitsus

Nagu oligi arvata ei julge linnasekretär  Tiina Roht, kes on ennast linnavalitsuse liikmeks dituleerinud ja vastab pädevust ületades kõigile linnavalitsusele suunatud pöördumistel, enam lollide ja läbinähtavate valedega  lagedale tulla. Kindlam on jah jätta kõigile küsimustele lihtsalt sisuliselt vastamata. 

Et siis kiri ja all vastuskiri

Pärnu linnavalitsus 25.10.2020


Selgitustaotlus seoses vastuskirjaga 21.10.2020 nr 9046-17 millega jätsite sisuliselt vastamata 21.09.2020 kirjas esitatud käsimustele.

Ennekõike tuletan linnavalitsusele meelde MSVS §2 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatut:
(2) Selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik:
1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist;
2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.

Palun lähtuge vastamisel nii MSVS-st kui ka HMS-st

1. Jätsite vastamata punktis 1.1 ja 1.2 küsitule.
1.1 Miks kommentaare pole algdokumentidele lisatud (ka mitte aasta lõpus)?
1.2 Kas ja kuidas on see edaspidiselt takistanud linnavalitsusel sellekohaste selgituste andmist 2018 a majandusaasta aruande lisa 23 kohta?

2. Jätsite sisuliselt vastamata punktis 2.1 ja 2.2 küsitule või vastasite küsitust mööda. 
2.1 Miks linnavalitsus ise (väidetavalt) oma majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud tehingutele hinnangut ei andnud, kas hinnangute andmata jätmine linnavalitsuse poolt oli õiguspärane? Kui jah on siis viidake õiguslikule alusele millele selline seisukoht tugineb? Vastake palun konkreetselt ja sisuliselt.
2.2 Kas seotud isik (deklarant) on pädev linnavalitsuse eest hindama millised tehingud peab linnavalitsus kajastama oma majandusaasta aruande lisas 23. Kui jah on siis viidake õiguslikule alusele millele selline seisukoht tugineb kui ei siis miks linnavalitsus väidab, et kajastas lisas 23 tehingud seotud isiku (deklarandi) hinnangu alusel mitte ei andnud hinnangut ise?
2.3 Ei saa aru - kas väidate, et kuna volikogu on 2018 majandusaasta aruande kinnitanud, ja et kellegi subjektiivseid õigusi ei ole rikutud siis ei tulegi linnavalitsusel oma majandusaasta aruande kohta palutud selgitusi anda ja küsimustele vastata? Kui jah siis millisele õiguslikule alusele selline seisukoht tugineb?

3. Analüüsige palun 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente ja andke seni ikka veel vastamata punktides küsimustele sisulised, selged ja tõesed selgitused või põhjendage ja viidake õiguslikule alusele mis lubab jätta neile vastamata. 
3.1 miks ja millises osas OÜ-ga Põharo Agro sõlmitud töövõtuleping nr 192, 25.11.2015, ei vasta (või ei pruugi vastata) hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) (viidake RHS vastavale sättele ) 
3.1.1 miks ei saanud selle sõlmimisel (tehingute tegemisel) lähtuda kehtivatest seadustest ja õigusaktidest. Palun selget, sisulist vastust.

3.2 Kirjutasite, et ju siis 2018 aastal olevat olnud Tever-Visioon OÜ-ga suuline leping (mis ei olevat olnud riigihangete seadusega kooskõlas). Miks edastasite siis mulle 2017 aastal kehtinud lepingu ja valetasite, et see olevat kajastatud 2018 a majandusaasta aruande lisas 23? Palun selgitage ja viidake õiguslikule alusele milles oma selgitustes tuginete.
3.2.2. milliseid konkreetseid küsitavusi esines selles väidetavas suulises lepingus (Tever-Visioon OÜ- ga) 2018 aastal riigihangete seadusest kinnipidamisel ja tehingute tegemisel (viidake RHS vastavale sättele)
3.2.3 miks igal konkreetsel juhul (arved ) ei saanud tehinguid teha kooskõlas riigihangete seadusega, nii et see poleks tekitanud küsitavusi.
3.2.4 Miks ja kuidas väidetavalt 2017 aastal turutingimustele vastanud leping ,muutus äkki peale kehtivusaega 2018 aastal turutingimustele mittevastavaks ja seda oli linnavalitsusel vaja kajastada 2018 a majandusaasta aruandes lisas 23.

3.3 Miks ja millises osas Pernova Hariduskeskuse direktori Kaire Mertsini ja Pärnu Linnavalitsuse vahel sõlmitud käsundusleping nr 2-13.1/284/2017 – projektijuhtimine „Hoiame Läänemere puhtana“ ei vasta riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) või tavapärastele tingimustele? (viidake vastavale RHS sättele)
3.3.1 Miks ei saanud Pärnu linnavalitsus antud lepingu sõlmimisel (tehingute tegemisel) lähtuda kehtivatest seadustest, õigusaktidest?
3.3.2 Kas ja kuidas saab lugeda seda ebatäpsuseks kui majandusaasta aruande lisa 23 kohaselt on kõik tehingud (lepingud) teostatud juriidiliste (seotud) isikutega aga edastate lepingu eraisikuga. Viidake õiguslikule alusele millele teie selline seisukoht tugineb (et tegemist on ebatäpsusega ). Samuti selgitage palun oma kirjutatut …….ent see ebatäpsus selgitavas tekstis (lisaks juriidiliste isikute tehingutele on lisas kajastatud ka üks füüsilise isikuga sõlmitud tehing).
-Kus millises selgitavas tekstis? Selgitage täpsemalt kirjutatut.

3.4 Miks ja millises osas ei vasta Pärnu Horisont MTÜ -lt ostetud teenused ( 12 arvet summas 963.40 euri ) hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) või tavapärastele tingimustele? (viidake vastavale RHS sättele millega seoses oli küsitavusi)
3.4.1 Miks ei saanud Pärnu linnavalitsus teenuste ostmisel MTÜ lt Pärnu Horisont lähtuda kehtivatest seadustest, õigusaktidest – mis seda takistas tegemast?


4.1 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ le Paikuse Avatud Noortekeskus PaNoKe (sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/10) ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.2 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ-le Forwardspace sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/428 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.3 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ Lavassaare Külaselts, sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/213 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.4 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ Pärnu Kontserdibüroo sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/4113.5 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.5 Kirjutate, et lisaks loetletud dokumentidele on majandusaasta aruande lisas 23 seotud osapoolele antud toetustena arvesse võetud SA Pärnumaa Arenduskeskus poolt MTÜle Forwardspace antud toetused kokku summas 16 489 eur, mille kohta on SA Pärnumaa Arenduskeskus sõlminud kaks lepingut (15 000 eurot noortele suunatud tegevuskava toetamine ja 1 489 eurot toetus projektile „Ettevõtlikkust propageeriva keskuse Forwardspace arendamine“) ja et nimetatud lepinguid linnavalitsusel ei olevat.
4.5.2 Millistele tavapärastele tingimustele toetuse andmine ei vastanud, millise konkreetse kehtiva seaduse või õigusaktidega ja mis põhjusel ei ole toetuste andmine kooskõlas? (viidake vastavale seadusele, õigusaktile)
4.5.3 miks toetust ei saanud anda tavapärastel tingimustel (kooskõlas õigusaktidega)?


Olete varasemalt vastanud ülal toodud küsimustele (alates punkt 3) kõigile ühtmoodi ja sisutühjalt (kiri 09.10.2020 nr 4.3-7/9046-15) ; Nagu Teile on korduvalt selgitatud, on majandusaasta aruande vastava lisa koostamisel arvestatud deklarantide enda hinnangut tehtud tehingutele ning 2018. aasta majandusaasta aruandes on tehingud arvesse võetud eelkõige põhjusel, et deklarant ise on arvanud tehingu tavapärasest erinevate tehingute hulka.

Kirjas 21.10.2020 nr 4.3-7/9046-17 olete aga vastanud kõigile kpsimustele ühtmoodi ja sisutühjalt :
Seotud isikutega tehtud tehingute kohta informatsiooni koostamisel ei analüüsitud täpsemalt ega põhjalikumalt tehingute vastavust riigihangete seadusele, mistõttu ei ole võimalik Teile rohkem ega konkreetsemalt vastata.


5. Kui ei ole analüüsitud siis kuidas, miks ja mille alusel kajastasite just need tehinguid 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kui seotud isikutele mittetavapärastel tingimustel antud toetused ja turutingimustele mittevastavad tehingud?
5.1 Mis takistab/on takistanud siiani, ka praegu (allakirjutanu pöördumistele vastamisega seoses ) 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente analüüsimist? Miks linnavalitsus pole seda jätkuvalt teinud ja mis on lubanud rikkuda MSVS § 2 lg 2 sätestatut.

6.Kas võib olla (mis on tõenäoline) , et edastasite mulle dokumendid mis tegelikult ei olnudki kajastatud 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kuna ei tahtnud avalikustada kellele tegelikult, seotud isikutest, linnavalitsus andis toetusi mittetavapärastel tingimustel ja kellega tegelikult tegi tehinguid turutingimustest erinevatel tingimustel? See seletaks ka linnavalitsuse vassimise ja asjakohatute dokumentide edastamise.

Ootan sisulisi konkreetseid selgitusi mis põhinevad 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumentide analüüsi tulemustel. Palun tehke seda .

Lugupidamisega

ja vastuskiri 

Sellist mula võib linnasekretär Tiina Roht ajada  kui sellega nõustutakse - aga kui ei nõustuta.

 .... vaatame mis õiguskantsler sellisest kodanike kirjadele vastamisest arvab ja kas üldse arvab. Kas linnaelanikul on õigus saada selgitusi linna majandusaasta aruande kohta või ei? Kui õiguskantsler asja ette ei võta, on meil ju aus ja õiglane kohus. Käime selle tee lõpuni, saame teada kas ja kuidas need EV kodanike paberil eksisteerivad õigused siis tegelikkuses kaitstud on.  

Aga niikaua teistel teemadel.


21.11.20

Riigikontrolli antud hinnang Rail Balticu Eesti osa vahearuandele

 Aruanne ise siin 

Riigikontrolli hinnangul peaks sedavõrd suuremahulise projekti aruanne andma sisukama ülevaate projekti hetkeseisust, selle kulgemisest ja riskidest. Aruandes on üsna põhjalikult käsitletud 2019. aasta tegevusi ning 2020. aastal käivitatavaid töid, kuid otsustajate ja avalikkuse jaoks on oluline saada aruandest infot ka projekti üldise seisundi kohta. Riigikontrolli hinnangul on vajalik, et aruandes oleks kajastatud muu hulgas järgmine info:

1. Projekti üldine seis, sealhulgas info ja hinnang projekti ajakavas ning eelarves püsimise kohta.

2. Elluviidud tegevused, sealhulgas info selle kohta, kas need on ellu viidud kokkulepitud ajakava ja eelarve järgi ning kokku lepitud mahus.

Aruandes on projekti kulutuste kohta välja toodud, et senine investeeringute ja kulude maht on olnud 38 miljonit eurot ja on esitatud info selle kohta, kui palju on eri aastatel raha kasutatud. Aruandes puudub aga info selle kohta, millised tegevused (kas või üldistatult) on ellu viidud ning kas need on ellu viidud kokku lepitud eelarve ja ajakava kohaselt ning planeeritud mahus. Näiteks on aruandes pikemalt räägitud küll maade omandamise protsessist – märgitud on lõpptähtaeg, kuid puudub info, kas liigutakse vajalikus tempos ja kokkulepitud ajagraafikus.

3. Kavandatavad tegevused (tegevused olemasoleva rahastuse lõikes ning üldistatult kuni projekti lõpuni), sealhulgas info nende elluviimise ajakava, eelarve ja eeldatava panuse kohta riigieelarvest, samuti ELi kaasrahastuse kohta. Aruandes ei ole välja toodud tegevusi projekti lõpuni. Projekti kulgemise kohta saaks anda sisulisema ülevaate, kui aruandes oleks välja toodud tegevused (üldistatult näiteks ehituse, uuringute jm kohta) projekti lõpuni koos eelarve ja esialgse ajakavaga (näiteks lõikude ja suuremate objektide kaupa).

Aruandes ei ole välja toodud tegevuste eelarvet projekti lõpuni, sealhulgas kavandatavat koormust riigieelarvele. Aruandes on välja toodud, et CEF VI taotlusvooru Eesti osa taotluses on ligikaudu 100 miljonit eurot, kuid puudub info, kui suur on lisaraha vajadus järgnevatest taotlusvoorudest. Praegu on aruandes üldine seisukoht, et kui eraldatakse lisaraha, siis tehakse ka teatud summa eest uuringuid, ehitust ja muid tegevusi kuni aastani 2024. Samas ei ole välja toodud, kui palju ELi (ja riigi) raha on vaja projekti elluviimiseks igal aastal. Aruandes võiks olla välja toodud rahastusvajadus projekti lõpuni aastate kaupa, sealhulgas ELi ja riigi eeldatav panus. Aruandes ei ole välja toodud tegevusi, mille jaoks on raha olemas ja planeeritud. Aruandes on välja toodud tegevused kinnitatud rahastusega aastatel 2020–2022, kuid tegevuste maksumused on toodud ainult 2020. aasta kohta.

4. Muud projektiga seonduvad olulisemad ja projekti kulgu mõjutavad või mõjutada võivad teemad, sealhulgas info esile kerkinud probleemide ja nende lahendamise kava kohta. Aruandes on viidatud projekti elluviimiseks loodud juhtimisstruktuuri muutmisele, sealhulgas RB Rail ASi restruktureerimisele. Aruandes võiks olla selgitus, millal struktuurimuudatus aset leiab, kas see toob endaga kaasa täiendavaid kulutusi ja kuidas see mõjutab projekti elluviimise ajakava. Aruandes tuleks kajastada ka 19. mai 2020. aasta Riigikohtu otsust Rail Balticu maakonnaplaneeringute kohta, selle otsuse mõju projekti eelarvele ja ajakavale ning meetmeid, mida on kavandatud kohtuotsuse täitmiseks rakendada. Kuna Rail Balticu Eesti osa funktsioneerimine sõltub ka projekti kulgemisest teistes Balti riikides, siis oleks asjakohane anda aruandes ka lühiülevaade projekti elluviimisest Lätis ja Leedus. Samuti sellest, millised on peamised projekti käigus Lätis ja Leedus tekkinud probleemid, mis võivad takistada raudtee kavakohast kasutuselevõttu.

11.11.20

Kas LGBT+võitleb Androgüünide õiguste eest ?

Platon “Pidusöök”. Ta ütleb, et algselt oli 3 sugu, peale mehe ja naise veel kolmas sugu mis ühendas endas nii mees kui naisalgeid ja neid nimetati ANDROGÜÜN.  

Sel ajal oli kõigi inimeste välimus ümargune, igal neli kätt ja samapalju jalgu, ümmarguse kaela otsas kaks täiesti ümmargust nägu ja neil vastassuunda vaatavatel nägudel oli üks pea.

Kolm sugu oli sellepärast, et algselt põlvnes meessugu päikesest, naissugu maast ja neid mõlemaid hõlmav kuust. Nad tahtsid taevasse pääsuks teed rajada ja jumalaid rünnata. Siis pidasid Zeus ja teised jumalad nõu ja tulid otsusele, et poolitavad inimese. Nii ka tehti ja nüüdsest otsib iga pool oma teist poolt taga.

Ka Egiptuse vaarao Ehnaton oli androgüün.

Yale`i ülikooli teadlane Irwin Braveman analüüsis mitmeid Ehnatoni kujutavaid reljeefe ja kujusid. Lisaks pakkus talle huvi, miks seda vaaraod on alati kujutatud munakujulise peaga.
«Arvan, et see vaarao kannatas geneetilise haiguse käes, mille tõttu ta keha tootis rohkem naissuguhormoone kui meessuguhormoone. Ta pea oli munakujuline, kuna väikelapsena ei kasvanud ta koljuluud õigesti kokku.Ta keha oli väga naiselik, laiad puusad ja mehe kohta küllaltki suured rinnad kuid tal olid mehe suguelundid ja teada on, et ta sigitas vähemalt pool tosinat ametlikku last " leidis uurija.

Võttis aega mis võttis aga nüüd on siis kolm sugu tagasi ja LGBT + võitleb Androgüünide õiguste eest.

10.11.20

Seotud isikud hindavad linnavalitsuse eest mida aastaaruandes tuleb kajastama - kurdab Pärnu linnavalitsus

Riigi raamatupidamise üldeeskirja järgi tuleb kohalikul omavalitsusel  tehingud seotud osapoolega tuvastada juba tehingu tegemise ajal  ja hinnata kas see on tehtud tavatingimustel või mitte.  

Kes siis veel peale kohaliku omavalitsuse oskaks täpselt määratleda millised on tema tavatingimustele  vastavad tehingud.  

Täpselt nii hindab ja määratleb  ka Pärnu linnavalitsuse finantstöötaja tehingud seotud isikutega ja nii tegi seda finantstöötaja ka 2018 a  majandusaasta aruandes.  

Nüüd on Pärnu linnavalitsus aga hädas. Saadetud  (vale)dokumentide kohta ei mõista linnavalitsus  selgitusi anda ega põhjendada miks ja millises osas  iga toetuse andmine või tehtud tehing ei vasta tavatingimustele (turutingimustele)  ja miks seda ei saanud teha tavatingimustel. 

Kõigepealt proovis linnavalitsus (allkirjastaja Tiina Roht)  ühte halenaljakat valet ja väitis, et nemad ei tea midagi -  seotud isikud ise  hindasid tehinguid ja käskisid linnavalitsust just need tehingud majandusaasta aruande lisas 23 kajastada ega avaldanud linnavalitsusele miks just need.  

Saades aga aru kui totter selline jutt on püüdis linnavalitsus asja parandada ja teatas lihtsalt, et ei olegi lisas 23 kajastatud tehinguid hinnatud. 

Kui ei hinnanud siis mille alusel kajastati need toetused ja tehingud  2018 a majandusaasta aruande lisas 23 ?

Edastasin viimase (juba 5 vist) järelepärimise linnavalitsusele kui ka seekord küsimustele sisulist vastust ei saa jääb üle vaadata ja oodata kas ja mida  EV Õiguskantsler  ja kohtud sellest arvavad.  

Kiri

Pärnu linnavalitsus 25.10.2020


Selgitustaotlus seoses vastuskirjaga 21.10.2020 nr 9046-17 millega jätsite sisuliselt vastamata 21.09.2020 kirjas esitatud käsimustele.

Ennekõike tuletan linnavalitsusele meelde MSVS §2 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatut:
(2) Selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik:
1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist;
2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.

Palun lähtuge vastamisel nii MSVS-st kui ka HMS-st

1. Jätsite vastamata punktis 1.1 ja 1.2 küsitule.
1.1 Miks kommentaare pole algdokumentidele lisatud (ka mitte aasta lõpus)?
1.2 Kas ja kuidas on see edaspidiselt takistanud linnavalitsusel sellekohaste selgituste andmist 2018 a majandusaasta aruande lisa 23 kohta?

2. Jätsite sisuliselt vastamata punktis 2.1 ja 2.2 küsitule või vastasite küsitust mööda. 
2.1 Miks linnavalitsus ise (väidetavalt) oma majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud tehingutele hinnangut ei andnud, kas hinnangute andmata jätmine linnavalitsuse poolt oli õiguspärane? Kui jah on siis viidake õiguslikule alusele millele selline seisukoht tugineb? Vastake palun konkreetselt ja sisuliselt.
2.2 Kas seotud isik (deklarant) on pädev linnavalitsuse eest hindama millised tehingud peab linnavalitsus kajastama oma majandusaasta aruande lisas 23. Kui jah on siis viidake õiguslikule alusele millele selline seisukoht tugineb kui ei siis miks linnavalitsus väidab, et kajastas lisas 23 tehingud seotud isiku (deklarandi) hinnangu alusel mitte ei andnud hinnangut ise?
2.3 Ei saa aru - kas väidate, et kuna volikogu on 2018 majandusaasta aruande kinnitanud, ja et kellegi subjektiivseid õigusi ei ole rikutud siis ei tulegi linnavalitsusel oma majandusaasta aruande kohta palutud selgitusi anda ja küsimustele vastata? Kui jah siis millisele õiguslikule alusele selline seisukoht tugineb?

3. Analüüsige palun 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente ja andke seni ikka veel vastamata punktides küsimustele sisulised, selged ja tõesed selgitused või põhjendage ja viidake õiguslikule alusele mis lubab jätta neile vastamata. 
3.1 miks ja millises osas OÜ-ga Põharo Agro sõlmitud töövõtuleping nr 192, 25.11.2015, ei vasta (või ei pruugi vastata) hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) (viidake RHS vastavale sättele ) 
3.1.1 miks ei saanud selle sõlmimisel (tehingute tegemisel) lähtuda kehtivatest seadustest ja õigusaktidest. Palun selget, sisulist vastust.

3.2 Kirjutasite, et ju siis 2018 aastal olevat olnud Tever-Visioon OÜ-ga suuline leping (mis ei olevat olnud riigihangete seadusega kooskõlas). Miks edastasite siis mulle 2017 aastal kehtinud lepingu ja valetasite, et see olevat kajastatud 2018 a majandusaasta aruande lisas 23? Palun selgitage ja viidake õiguslikule alusele milles oma selgitustes tuginete.
3.2.2. milliseid konkreetseid küsitavusi esines selles väidetavas suulises lepingus (Tever-Visioon OÜ- ga) 2018 aastal riigihangete seadusest kinnipidamisel ja tehingute tegemisel (viidake RHS vastavale sättele)
3.2.3 miks igal konkreetsel juhul (arved ) ei saanud tehinguid teha kooskõlas riigihangete seadusega, nii et see poleks tekitanud küsitavusi.
3.2.4 Miks ja kuidas väidetavalt 2017 aastal turutingimustele vastanud leping ,muutus äkki peale kehtivusaega 2018 aastal turutingimustele mittevastavaks ja seda oli linnavalitsusel vaja kajastada 2018 a majandusaasta aruandes lisas 23.

3.3 Miks ja millises osas Pernova Hariduskeskuse direktori Kaire Mertsini ja Pärnu Linnavalitsuse vahel sõlmitud käsundusleping nr 2-13.1/284/2017 – projektijuhtimine „Hoiame Läänemere puhtana“ ei vasta riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) või tavapärastele tingimustele? (viidake vastavale RHS sättele)
3.3.1 Miks ei saanud Pärnu linnavalitsus antud lepingu sõlmimisel (tehingute tegemisel) lähtuda kehtivatest seadustest, õigusaktidest?
3.3.2 Kas ja kuidas saab lugeda seda ebatäpsuseks kui majandusaasta aruande lisa 23 kohaselt on kõik tehingud (lepingud) teostatud juriidiliste (seotud) isikutega aga edastate lepingu eraisikuga. Viidake õiguslikule alusele millele teie selline seisukoht tugineb (et tegemist on ebatäpsusega ). Samuti selgitage palun oma kirjutatut …….ent see ebatäpsus selgitavas tekstis (lisaks juriidiliste isikute tehingutele on lisas kajastatud ka üks füüsilise isikuga sõlmitud tehing).
-Kus millises selgitavas tekstis? Selgitage täpsemalt kirjutatut.

3.4 Miks ja millises osas ei vasta Pärnu Horisont MTÜ -lt ostetud teenused ( 12 arvet summas 963.40 euri ) hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) või tavapärastele tingimustele? (viidake vastavale RHS sättele millega seoses oli küsitavusi)
3.4.1 Miks ei saanud Pärnu linnavalitsus teenuste ostmisel MTÜ lt Pärnu Horisont lähtuda kehtivatest seadustest, õigusaktidest – mis seda takistas tegemast?


4.1 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ le Paikuse Avatud Noortekeskus PaNoKe (sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/10) ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.2 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ-le Forwardspace sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/428 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.3 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ Lavassaare Külaselts, sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/213 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.4 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ Pärnu Kontserdibüroo sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/4113.5 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.5 Kirjutate, et lisaks loetletud dokumentidele on majandusaasta aruande lisas 23 seotud osapoolele antud toetustena arvesse võetud SA Pärnumaa Arenduskeskus poolt MTÜle Forwardspace antud toetused kokku summas 16 489 eur, mille kohta on SA Pärnumaa Arenduskeskus sõlminud kaks lepingut (15 000 eurot noortele suunatud tegevuskava toetamine ja 1 489 eurot toetus projektile „Ettevõtlikkust propageeriva keskuse Forwardspace arendamine“) ja et nimetatud lepinguid linnavalitsusel ei olevat.
4.5.2 Millistele tavapärastele tingimustele toetuse andmine ei vastanud, millise konkreetse kehtiva seaduse või õigusaktidega ja mis põhjusel ei ole toetuste andmine kooskõlas? (viidake vastavale seadusele, õigusaktile)
4.5.3 miks toetust ei saanud anda tavapärastel tingimustel (kooskõlas õigusaktidega)?


Olete varasemalt vastanud ülal toodud küsimustele (alates punkt 3) kõigile ühtmoodi ja sisutühjalt (kiri 09.10.2020 nr 4.3-7/9046-15) ; Nagu Teile on korduvalt selgitatud, on majandusaasta aruande vastava lisa koostamisel arvestatud deklarantide enda hinnangut tehtud tehingutele ning 2018. aasta majandusaasta aruandes on tehingud arvesse võetud eelkõige põhjusel, et deklarant ise on arvanud tehingu tavapärasest erinevate tehingute hulka.

Kirjas 21.10.2020 nr 4.3-7/9046-17 olete aga vastanud kõigile kpsimustele ühtmoodi ja sisutühjalt :
Seotud isikutega tehtud tehingute kohta informatsiooni koostamisel ei analüüsitud täpsemalt ega põhjalikumalt tehingute vastavust riigihangete seadusele, mistõttu ei ole võimalik Teile rohkem ega konkreetsemalt vastata.


5. Kui ei ole analüüsitud siis kuidas, miks ja mille alusel kajastasite just need tehinguid 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kui seotud isikutele mittetavapärastel tingimustel antud toetused ja turutingimustele mittevastavad tehingud?
5.1 Mis takistab/on takistanud siiani, ka praegu (allakirjutanu pöördumistele vastamisega seoses ) 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente analüüsimist? Miks linnavalitsus pole seda jätkuvalt teinud ja mis on lubanud rikkuda MSVS § 2 lg 2 sätestatut.

6.Kas võib olla (mis on tõenäoline) , et edastasite mulle dokumendid mis tegelikult ei olnudki kajastatud 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kuna ei tahtnud avalikustada kellele tegelikult, seotud isikutest, linnavalitsus andis toetusi mittetavapärastel tingimustel ja kellega tegelikult tegi tehinguid turutingimustest erinevatel tingimustel? See seletaks ka linnavalitsuse vassimise ja asjakohatute dokumentide edastamise.

Ootan sisulisi konkreetseid selgitusi mis põhinevad 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumentide analüüsi tulemustel. Palun tehke seda .

Lugupidamisega

Annan teada kas ja kuidas linnavalitsus vastas ja mida edasi ette võtan.

Tule siia tagasi, jätkan niikaua muudel teemadel.







7.11.20

3 Pärnu linnavalitsus varjab jätkuvalt mis põhjusel anti toetusi ja tehti tehinguid, seotud isikutega, mittetavapärastel tingimustel.

 No nii. Alati kui Pärnu linnavalitsus on oma valede ja võltsimistega nurka aetud ujub lagedale mõni kinnimakstu, kes ennast austavalt ajakirjanikuks nimetab ja asub kindla eesmärgiga  musta valgeks või valget mustaks rääkima.  Aga ei ühtegi fakti, millega fakte ümber lükata,  tühipaljas sõnade mulin.  

06.11.2020 ilmus Pärnu Postimehes artikkel milles Pärnu linnavalitsuse palgal unelev endine Pärnu Postimehe ajakirjanik Teet Roosaar lubab: "Räägime asjast.."  aga  asjani ei jõuagi. Asjast saab rääkida ikka ainult see kes asjast ka midagi teab. Kui asjast kohe midagi ei jaga siis on tobe isegi kaasa rääkida.  

Oma artiklis T, Roosaar valetab nagu oleks  probleem tekkinud sellest, et volikogu liikmed tegid  seotud isikutena tehinguid Pärnu linnavalitsusega. 

Volikogu liikmel (seotud isikul ) ei ole keelatud  saada toetusi ja  teha tehinguid  linnavalitsusega tavatingimustel nagu kõigil teistel isikutel  ja seda ei pea ka mitte majandusaasta aruandes kajastama. 

Aga .....

T. Roosaar jättis oma üllitises "kogemata" mainimata, et küsimus ei ole mitte antud toetustes või tehtud tehingutes volikogu liikmetega vaid, et sooviti teada kellele ja miks anti toetusi ja tehti tehinguid mittetavapärastel tingimustel (nagu on kirjas 2018 a majandusaasta aruandes)  minnes mööda seadustest ja kehtivatest õigusaktidest. Seda varjas ja varjab linnavalitsus jätkuvalt

Järg eelmistele postitustele"Pärnu linnavalitsus varjab tehinguid seotud isikutega"

Nii Andmekaitse Inspektsioon kui ka kohus kohustasid linnavalitsust dokumente edastama. Linnavalitsus ei soovinud  aga tõeseid andmeid avalikustada. Minu allikas teatas, et ole valmis saama dokumente mis kokku annavad küll majandusaasta aruandes kajastatud summad kuid mis ei ole need mis seal algselt kajastatud. See seletab ka asjaolu miks linnavalitsus kuude viisi palus Andmekaitse Inspektsioonilt pikendust ja miks ta nüüd ei taha edastatud dokumentide kohta selgitusi ja hinnanguid anda. 

 Lõpuks oli linnavalitsus sobivad dokumendid kokku saanud.

1. Toetused volikogu liikmetele (seotud isikud) mittetavapärastel tingimustel

Väljavõte kirjast  

Toetustest on asi sama kaugel kui Kuu ja kuuepennine. Tegelikult on Pärnu linn ostnud neilt kõigilt hoopis teenust ja seda  ilma hanget korraldamata.  

Pärnu linnavalitsus ei taha siiani vastata alltoodud küsimustele kuigi neid on mitmeid kordi esitatud. 

- miks igal konkreetsel juhul anti toetust volikogu liikmele (seotud isikule) mittetavapärastel tingimustel?
- millise seaduse või õigusaktiga iga toetuse andmine kooskõlas ei olnud
- miks ei saanud toetust anda tavapärastel tingimustel, mis seda takistas?

2. Väljavõte kirjast kus  linnavalitsus toonud kellega seotud isikutest (volikogu liikmed) on tehtud tehinguid mis ei ole kooskõlas õigusaktidega ja esines küsitavusi riigihangete seadusest kinnipidamisel.



 1.OÜ Põhara Agro leping -  Jaanus Põldmaaga sõlmiti lumelükkamise leping  mittetavapärastel tingimustel. 

2. Tever - Vision OÜ - Heldur Paulson (pisike summa) -  2017 a leping mis ei kehtinud enam 2018 aastal.Tähendab summa sobis ja linnavalitsus lootis ehk ma ei pane lepingu kehtivuse aega tähele - aga eksis. Täiesti asjakohatu leping, nüüd pani linnavalitsus küll kõvasti mööda.  

3. Kaire Mertsin  - ( Pernova Hariduskeskuse direktor) sõlmitud  käsundusleping projekti juhtimiseks. Jälle ei sobi. 2018a majandusaasta aruande kohaselt tehti tehinguid mittetavapärastel tingimustel  ainult volikogu liikmetega seotud juriidiliste isikud.   Kaire Mertsin ei olnud 2018 volikogu liige ega ka juriidiline isik,  käsundusleping on sõlmitud eraisik Kaire Mertsiniga. 

4. MTÜ Pärnu Horisont - Ilme Seepere -ei mingit lepingut, saadeti ainult arved.  

Kõik lepingud,arved  siin

Siiani on vastuseta küsimused
-Miks ja millises osa iga leping ei vasta hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule? 
-Miks ei saanud iga konkreetse lepingu sõlmimisel ( tehingute tegemisel ) lähtuda kehtivatest seadustest ja õigusaktidest? 

Linnavalitsus ei anna vastuseid! 

Tule tagasi, jätkan homme.


23.8.20

3 Pärnu linnavalitsus varjab tehinguid seotud isikutega.........

 Järg kahele eelmisele postitusele

Pärnu linnavalitsus ei tahtnud täita Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsust- ettekirjutust ega avalikustada 2018 aastal mittetavapärastel tingimustel tehtud tehinguid ja antud toetusi seotud isikutele vaid esitas detsembris 2019 kaebuse Tallinna Halduskohtule, Andmekaitse Inspektsiooni otsuste- ettekirjutuste tühistamiseks.


Oh püha müristus! Annab imestada, millise uskumatult jabura kaebuse Pärnu linnavalitsuse juristid, (sisekontlorörid) valmis treisid.
Ei hakka Pärnu linnavalitsuse kaebust siinkohal kopeerima ega väljavõtteid tegema.Igaljuhul jättis Tallinna halduskohus Pärnu linnavalitsuse kaebus rahuldamata ja AKI vaideotsuse - ettekirjutuse jõusse.

Väljavõte Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 otsusest

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja    koht

09.04.2020, Tallinn

Haldusasja number

2287

Haldusasi

Pärnu linna kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 05.11.2019 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse avaliku teabe asjas nr 
2.1-3/19/3462 ja 22.11.2019 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse avaliku teabe asjas nr 2.1-3/19/3533 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Pärnu linn , seaduslik esindaja Tiina Roht Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Raavo Palu


Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu linna kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.05.2020 (HKMS § 181 lg 1).

 



Teen väljavõtte ka kohtu põhjendustest

KOHTU PÕHJENDUSED


Vastuses AKI järelepärimisele on Pärnu Linnavalitsus selgitanud, et linnavalitsus ei jaota dokumente selliste hinnanguliste kriteeriumite alusel nagu “riigihangete seadusest kinnipidamisel küsitavusi tekitanud hankelepingud” või tavatehingutest erinev dokument”. Samas on Pärnu Linnavalitsus majandusaasta aruandes ise märkinud, et selliseid tehinguid on toimunud lisas 23 kajastatud ulatuses. Seega on vastustaja ise hinnanud osa lepinguid ja dokumente tavapärasest erinevaks, mille alusel on vastavad summad ka majandusaasta aruandes kajastatud, mistõttu peab linnavalitsusele olema teada ja arusaadav, milliseid dokumente kolmandad isikud soovisid.

Kohus nõustub AKI-ga, et Pärnu Linnavalitus kui teabevaldaja ei saa kellegagi kokku leppida mingi teabe konfidentsiaalsuses, vaid saab oma valduses olevale teabele kehtestada juurdepääsupiirangu üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus.

19.1. Määrus nr 105 ei reguleeri isikuandme avaldamise küsimust. Määrus nr 105 ei välista isikustatud kujul andmete kogumist seotud isikutega tehtud tehingute kohta ega ka aruannete koostamise alusdokumentide väljastamist teabenõude vormis. Õige on ka AKI tähelepanek, et määrusega ei ole võimalik kehtestada teabele juurdepääsu piiramise aluseid, vaid seda tuleks teha seadusega.

19.2. Nõustuda tuleb AKI-ga ka selles, et vastavaid piiranguid ei tulene ka isikuandmete kaitse üldmäärusest. AKI on asjakohaselt viidanud, et ametlikele dokumentidele juurdepääsu võimaldab määruse art 86 ja selle artikliga seotud põhjenduspunkt 154. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 reguleerib isikuandmete töötlemise aluseid. Üheks õiguslikuks aluseks on ka isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (art 6 lg 1 punkt e). Sellega on seotud määruse põhjenduspunkt 45, mille kohaselt see töötlemise alus peaks olema sätestatud EL või liikmesriigi õiguses. AvTS-st tuleneb teabevaldajale avalik ülesanne vastata teabenõuetele. Kohtu arvates ei ole kaebaja viide üldmääruse põhjenduspunktile 50 asjakohane, kuna teabenõude täitmise näol ei ole tegemist „isikuandmete töötlemisega muul eesmärgil kui need, milleks isikuandmed algselt koguti“. Algselt koguti andmeid majandusaasta aruande koostamise tarbeks. Teabenõude täitmine ei ole mingi uus ja iseseisev alus andmete töötlemiseks. Tegemist on seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmisega.

19.3. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 12 kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks igasuguse teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, tuleneb AvTS § 3 lg-st 2 ja § 4 lg-st 3 kohustus ka eraldi kehtestatud juurdepääsupiiranguta teabele juurdepääsu võimaldamisel tagada isiku eraelu puutumatus (mh olukorras, kus vastava teabe suhtes on näiteks ekslikult jäetud AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiirang kehtestamata). Teabevaldajal on õigus ja kohustus igal üksikjuhtumil hinnata, kas kaalukamaks tuleb pidada teabenõudja õigust saada juurdepääs avalikule teabele (PS § 44 lg 2) või andmesubjekti õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Juhul, kui huvi taotletud teabele juurdepääsu saamiseks on kaalukam andmesubjekti huvist eraelu puutumatuse kaitsele, ei ole teabe väljastamiseks andmesubjekti nõusolek vajalik, sest teabele juurdepääsu võimaldamine toimub seaduse alusel. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 2 p 3 näeb ette, et isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui kolmas isik taotleb avalikku teavet ja taotletav teave ei sisalda delikaatseid isikuandmeid ning sellele ei ole muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. IKS § 6 p-des 2 ja 4 sätestatud üldised isikuandmete töötlemise eesmärgikohasuse ja kasutuse piiramise põhimõtted ei võimalda samuti keelduda juurdepääsu võimaldamisest isikuandmeid sisaldavale avalikule teabele, kui see toimub seaduse alusel. (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas 3-17-701, p 12).

19.4. Kohtule ei nähtu, milles seisnevad nõutud teabe väljastamisel seotud isikute õiguste rikkumised, mida kaebaja soovib teabenõude täitmisest keeldumisega kaitsta. Sõlmitud lepingutest jm dokumentidest nähtub, kui palju ja millistel tingimustel on saanud erinevad juriidilised või füüsilised isikud oma kasutusse avalikke vahendeid. Tegemist ei saa olla sellise teabega, mis nõuaks oma olemusest lähtuvalt kaitsmist. Kaebaja väitel on valdavalt tegemist erinevatele juriidilistele isikutele eraldatud vahenditega. Juriidilistel isikutel pole eraelu ega isikuandmeid, mida kaitsta. Ka selliste juriidiliste isikute juhtorganite liikmete nimede avaldamine ei ole lubamatu isikuandmete avaldamine. Vastav info on kättesaadav ka äriregistrist. Avalike vahendite saamine ei ole „eraeluline majandustegevus“, nagu kaebaja viitab. Isikud, kes saavad enda kasutusse kohaliku omavalitsuse eelarvevahendeid, peavad arvestama sellega kaasneva aruandluse ning (avalikkuse) kontrolliga. AvTS § 1 järgi on selle seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kohtule jääb ebaselgeks, millist kahju andmete avaldamine seotud isikutele põhjustaks.


Pärnu linnavalitsus ei suvatse ka peale kohtuotsuse saamist Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsust - ettekirjutust (sh kohtuotsust) täita.
Andmekaitse Inspektsioon aga oma ettekirjutuse täitmist ei kontrollinud  - pole kellegi asi. 

25.05.2020 edastasin AKI le  alltoodud pöördumise. 

Kirjaga 18.11.2019 nr 2.1-3/19/3462 pikendas Andmekaitse Inspektsioon vastavalt Pärnu Linnavalitsuse taotlusele (tulenevalt HMS § 33 lg 5 ja 6) Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsus jõustus 13.05.2020 kuid Pärnu linnavalitsus ei ole ettekirjutust täitma asunud ja Andmekaitse Inspektsioon ei ole sellele ka kuidagi reageerinud. Kummaline, sest Andmekaitse Inspektsiooni kohustus on jälgida, et tema ettekirjutused saaksid tähtaegselt täidetud. Soovin teada miks ei ole Andmekaitse Inspektsioon kohustanud Pärnu Linnavalitsus oma ettekirjutust täitma ja millal plaanite seda teha?


Nüüd hakkas linnavalitsus liigutama kuid ...... 
keeldus  kirjaga  27.05.2020  teabenõude täitmisest kuna ei leidvat dokumente üles ja viitas seejuures täiesti asjakohatule seadusesättele AvTS § 23 lg  1 p 2 


Väljavõte kirjast

Selle üllitise on loomulikult allkirjastanud linnasekretär Tiina Roht kellel paistab tervisega viimasel ajal probleeme olevat. AvTS ei anna võimalust keelduda teabenõude täitmisest kui mõni lohakas või valelik teabevaldaja ei leia dokumente üles. 

Loodeti ehk jään seda jama uskuma - aga ei.

28.05.2020 edastasin Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse Pärnu linnavalitsuse poolt  teabenõude täitmata jätmisega seoses.  Dokumentide leidmise/otsimise protseduur seondub asutuse asjaajamise korra ja raamatupidamise korraldamisega ja sellele AvTS juurdepääsupiirangud ei kohaldu, viitamine asjakohatule sättele AvTS § 23 lg 1 p 2 on halenaljakas.


06.07.2020 kirjaga teatas AKI Pärnu linnavalitsusele, et teabenõude täitmisest keeldumine, kuna dokumendid ei ole leitavad, ei ole õiguspärane ja andis  linnavalitsusele  täiendava tähtaja  teabenõudes soovitud teabe välja selgitamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse ( teabenõude)  täimiseks hiljemalt 24. juuliks 2020.

Selle kirjaga andis Andmekaitse Inspektsioon ka Pärnu linnavalitsuse tegevusele (seoses dokumentide varjamisega, teadliku hävitamise ja valetamistega)hävitava hinnangu. 

Teen väljavõtted sellest AKI 06.07.2020 kirjast (lõpuosast) 

Juhud, millal teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda on ära toodud AvTS §-s 23. Eeltoodud sättest ei tulene, et teabenõude täitmisest saaks keelduda põhjusel, et teabevaldaja ei leia teabenõudja poolt soovitud dokumente üles. Sellisel juhul saab asuda seisukohale, et asutuse asjaajamine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna teabevaldaja seadusest tulenev kohustus on muuhulgas ka teabenõuetele vastamine ning teabenõude täitmisest saab keelduda ainult juhul kui selleks on seadusest tulenev alus

Andmekaitse Inspektsioon küsis ka Pärnu Linnavalitsuselt täiendavaid selgitus, sh ka logisid, millest nähtuks, millal seotud isikute deklaratsioonid, mis sisaldasid teavet tavapärasest erinevate lepingute ja tehingute kohta, on hävitatud. Edastatud vastusest nähtub, et seotud isikute deklaratsioonid, mis sisaldasid teavet, mille kaudu soovitud dokumendid oleksid leitavad on hävitatud/kustutatud dokumendiregistrist 08.11.2019, s.o 3 päeva peale ettekirjutuse tegemist, millal tekkis linnale kohustus teabenõudes soovitud dokumendid väljastada. Ettekirjutuse saamisega pidi linnavalitsusel tekkima arusaam, et kui deklaratsioonid sisaldavad teavet, mille kaudu on teabenõudes soovitud dokumendid leitavad, siis deklaratsioonide hävitamisega on ettekirjutuse täitmine raskendatud. Seega saab sellist tegevust pidada teadlikuks ja tahtlikus tegevuseks, et keelduda teabe väljastamisest.   

Veelgi enam 6 päeva peale deklaratsioonide hävitamist taotles linnavalitsus inspektsioonilt ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist, kuigi teadis, et ettekirjutuse täitmine on muutunud raskendatuks kui mitte võimatuks, kuid ei pidanud vajalikuks sellest inspektsiooni teavitada. Ka kohtumenetluse käigus ei ole kohtule peetud vajalikuks teatada, et linnavalitsuse hinnangul ei ole neil võimalik enam ettekirjutust täita. Tõsi, Pärnu Linnavalitsus on 18.10.2019 vastuses inspektsiooni järelepärimisele ajas nr 2.1-3/19/3533 selgitanud, et linnavalitus on tänaseks otsustanud, et seotud osapoolte poolt Pärnu Linnavalitsusele 2018. aasta majandusaasta aruande koostamiseks edastatud teave kuulub hävitamisele pärast volikogu poolt aastaaruande kinnitamist. Seotud osapooltega ühenduses olevaid alusdokumente on võimalik kindlaks teha vaid omades seotud isikute käest saadud teavet

Eeltoodust võib küll aru saada, et edaspidi on otsustatud deklaratsioonid peale majandusaastaaruande kinnitamist kustutada, kui sellest vastusest ei saa üheselt järeldada, et deklaratsioonid olid hävitatud, kuna sellest ei nähtu kas ja millal seda tehakse või on tehtud. Samuti ei vasta eeltoodu ka täielikult tõele kuna edastatud logidest nähtub, et dokumendiregistrist kustutati deklaratsioonid alles 08.11.2019, mis tähendab et selle ajani oli linnavalitsusel võimalik seotud isikute deklaratsioonide alusel tuvastada vaide esitaja poolt soovitud dokumendid, mida vaide esitaja soovis ning ettekirjutus täita. Seega ei saa nõustuda linnavalitsusega, et ta ei ole varjanud, et dokumendid on hävitatud. Isegi kui asuda seisukohale, et 18.10.2019 vastusest oleks inspektsioon pidanud aru saama, et linnavalitsus on deklaratsioonid hävitanud, siis juhin linnavalitsuse tähelepanu sellele, et käesolevas menetluses sellist teavet inspektsioonile edastatud ei ole ning tegemist on kahe erineva menetlusega.

Seega paludes Andmekaitse Inspektsioonil ettekirjutuse täitmise tähtaega pikenda ja keeldudes peale kohtuotsuse jõustumist selle täitmisest on Pärnu Linnavalitsus edastanud Andmekaitse Inspektsioonile pikenduse palumisel kontrollimata ja eksitavat teavet

Samuti ei saa Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerida sellist tegevust, et ettekirjutuse täitmisest keeldumiseks annab võimaluse dokumentide teadlik ja tahtlik hävitamine. Seda enam, et antud juhul ei soovinud vaide esitaja mitte deklaratsioonides sisalduvaid kellegi eraelu puudutavaid andmeid, vaid linnaga sõlmitud lepinguid ja ostuarveid, mis ei sisalda kellegi eraelu puudutavat teavet. Selliste dokumentide väljastamisest keeldumine äratab kahtlust, et linnavalitsus soovib varjata lepinguid ja ostuarveid, mis võivad olla tavapärasest erinevad. Kui neis ei ole midagi õigusvastast siis pole ka põhjust neid varjata.

Eeltoodust tulenevalt leiab Andmekaitse Inspektsioon, et Pärnu Linnavalitsuse poolt 27.05.2020 teabenõude täitmisest keeldumine põhjusel, et kuna deklaratsioonid on kustutatud siis ei ole soovitud dokumendid leitavad, ei ole õiguspärane (seadus ei anna sellisel alusel võimalust teabenõude täitmisest keeldumiseks) ega seadusega kooskõlas, mistõttu on ettekirjutus nõuetekohaselt täitmata

Terviktekst siin  

HÄBI, PÄRNU LINNAVALITSUS


Kuna ettekirjutuse (teabenõude) täitmise tähtaeg oli 24.07.2020 siis esitas Pärnu linnavalitsus juba 22.07.2020 Andmekaitse Inspektsioonile uue taotluse pikenduse saamiseks nüüd siis juba 2 kuud pikendust  so kuni 24 septembrini 2020 kuna olevat ju suvepuhkused!


24.07.2020 kirjaga pikendabki  Andmekaitse Inspektsioon jälle  ettekirjutuse (teabenõude) täitmise tähtaega aga  0 7. septembrini 2020.

No varsti on ka 07 september 2020 käes, vaatame mida valetajad järgmisena välja mõtlevad.

Selline siis see Hr Kosenkraniuse poolt juhitav "aus" Pärnu linnavalitsus. Võltsime ja fabritseerime just sellise dokumendi mida vaja või kaotame ja varjame just sellist dokumenti mida varjata vaja.


4.8.20

2 Pärnu linnavalitsus varjab tehinguid seotud isikutega .............

Järg eelmisele postitusele. 

Nagu arvata oligi ei edastanud Pärnu Linnavalitsus seotud isikutega tehtud tehingute kohta palutud 
dokumente. Põhjendades, et minul puudub neile juurdepääsuõigus. 
 
Väljavõte linnavalitsuse vastuskirjast kus toodud keeldumine .


Põhjendavas osas selgitas linnavalitsus mulle isikuandmete mõistet, isikuandmetega seotud tegevusi, viitas ühele ja teisele asjakohatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele, üldmäärusele, artiklitele ja väitis halenaljakalt, et palutud dokumentide edastamisel oleks tegemist isikuandmete töötlemisega mis olevat keelatud ja üldse olevat minu poolt palutud teave konfidensiaalne. Samas aga teatas linnavalitsus, et kõik minu poolt palutud dokumendid (tehingud seotud isikutega) olevat juba dokumendiregistris avalikustatud ja neile ei olevat paigaldatud isegi mitte juurdepääsupiirangut aga minul ei olevat lihtsalt õigust teada milline neist tehingutest ja kellega seotud isikutest on teostatud mittetavapärastel tingimustel.
Ühesõnaga selline kamarajura, et lase aga olla. Eks arvati, et mida rohkem § ja Euroopa Liitu, seda mõjuvam ja hirmutavam ja seda peaks uskuma.  Kogu seda jama ma läbi lugeda ei viitsinud, lasin silmad diagonaalis üle ja veendusin - täielik ebaprofesionaalsus, seebiooper (sisekontroll T. Mölder ja linnasekretär T. Roht). Eestis kehtib avaliku teabe seadus (AvTS) mis kohustab väljastama avaliku teabe kui ei ole seatud juurdepääsupiiranguid. Hämada isikuandmete töötlemisest ja mingist Euroopa määrusest on ikka pehmelt öeldes jabur. Isegi võhik teab, et määrus ei saa olla piirangu aluseks vaid ikka ainult seadus

Mõttetut vaidlust Pärnu linnavalitsusega pidama ei hakanud, nugade peale ei läinud vaid esitasin 26.09.2019 vaide Andmekaitse Inspektsioonile.  

Vaides tõin oma seisukohad: 
-2018 a majandusaasta aruandes on toodud, et tehingud on tehtud ja hankelepingud sõlmitud juriidiliste isikutega aga juriidilistel isikutele ei kohaldu AvTS kuna juriidilisel isikul ja asutusel endal ei ole eraelu.

-AvTS § 36 lg 1 p 9 ei luba tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta.

-Varasematel aastatel toodi seotud isikutega tehtud tehingud majandusaasta aruannetes välja lausa seotud isikute lõikes ja isikute nimed ei olnud salastatud kuid käesoleval ajal ei ole see majandusaasta aruandes enam nõutud mis ei tähenda, et sellist teavet ei saaks küsida ja sellist teavet ei peaks väljastama, teabenõude korras.

Vaide lõpus palun Andmekaitse Inspektsioonil:
-vaie lahendada sisuliselt ja vaide lahendamisel kontrollida kas Pärnu linnavalitsus on õiguspäraselt keeldunud 18.09.2019 teabenõude täitmisest ja põhjendanud keeldumist nõuetekohaselt.
-kohustada Pärnu linnavalitsust väljastama 18.09.2019 teabenõudes palutud teave.

05.11.2019 tuleb Andmekaitse Inspektsiooni vastus (vaideotsus). 
Väljavõte Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsusest (resolutiivosast) millega rahuldatakse minu vaie ja kohustatakse Pärnu linnavalitsust  väljastama teabenõudega palutud dokumendid (kuna dokumentidel puudub juurdepääsupiirang). 





Toon allpool väljavõtte ka  Andmekaitse Inspektsiooni (AKI põhjendustest. Pane tähele kuidas Pärnu linnavalitsus on vaidemenetluses AKI  järelepärimistele vastates asunud keerutama ja katsetanud uut päästvat valet nagu ei oleks linnavalitsusel teada algandmeid, millised tehingud on tehtud seotud isikutega mittetavapärastel tingimustel.

Naeruväärne ja uskumatu. Või et Pärnu linnavalitsus tegi 2018 a majandusaasta aruande valmis, sai summad seotud isikutega tehtud tehingute kohta kokku ja siis viskas algdokumendid, kui mittevajaliku pahna, lihtsalt minema.  

Haaa..haa..haaaaa...on ikka tase!  Kroona viirus pähe löönud või? 
Kas Pärnu linnavalitsus tellib oma raamatupidamise teenuse kohalikult lasteaialt?   

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED : (copy/paste)
Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on loodud või saadud avalikke ülesandeid täites. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt saab avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud korras. 
Seega ei saa Pärnu Linnavalitus kui teabevaldaja kellegagi kokku leppida mingi teabe konfidentsiaalsuses, vaid saab oma valduses olevale teabele kehtestada juurdepääsupiirangu üksnes juhul,kui selleks on seadusest tulenev alus. 

Juurdepääsupiirangu alused on ära toodud AvTS §-s 35 ja valdkondade eriseadustes. 

Antud juhul puudub vaidlus selles, et vaide esitaja soovitud hankelepingute ja ostuarvete puhul on tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse mõistes
Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-11-2172 märkinud järgmist: „Riigikohus on asjas nr 3-4-1-17-08 nentinud: „Kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse läbipaistvuse nõue lähtub põhimõttest, et avaliku võimu allikas ja kõrgema võimu kandja on rahvas, kes soovib saada ülevaadet võimuorganite tegevusest.“ See tähendab, et kohalik omavalitsus peab ja tohib hoida teavet salajas või konfidentsiaalsena (tunnistada piiratud juurdepääsuga teabeks) üksnes erandlikel, seaduses täpselt sätestatud juhtudel

Vastuses Andmekaitse Inspektsiooni järelepärimisele on Pärnu Linnavalitsus selgitanud,et isikuandmetega seotud piiranguid nimetatud dokumentides endis ei ole. 
Teabe väljastamisest keelduti põhjusel, et vaide esitajal puudus juurdepääsuõigus seotud osapoolte esitatud teabele. 

Andmekaitse Inspektsioon Pärnu Linnavalitsuse eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Avalikule teabele on üldjuhul juurdepääs vaba, kui teabele eiole kehtestatud juurdepääsupiirangutKa ei pea vaide esitaja teabenõude korral põhjendama, miks ta konkreetset teavet soovib, v.a. juhul kui soovitakse piiranguga isikuandmeid.

Antud juhul on Pärnu Linnavalitsus kinnitanud, et soovitud teabele piirangut kehtestatud ei ole. Samas Pärnu Linnavalitsuse vastusest ei nähtu, millest tulenevalt leidis linnavalitsus, et vaide esitajal puudub juurdepääs teabenõudes küsitud teabele, kui soovitud teabele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut

Siinkohal pean vajalikuks veelkord rõhutada, et avaliku sektori asutus ei saa kellegagi kokku leppida teabe konfidentsiaalsuses ja saab oma valduses oleva teabe väljastamisest keelduda üksnes siis,kui selleks on seadusest tulenev alus. 

Teabenõude täitmisest keeldumine 18.09.2019 teabenõude esimeses punktis on vaide esitaja soovinud loetelu hangetest, mille puhul esines küsitavusi riigihangete seadusest kinnipidamisel ning hankelepinguid ja tingimustele vastavaid pakkumusi. Teabenõude teises punktis soovis vaide esitaja teada, kellelt ja milliseid teenuseid osteti (10,54 tuhande euro eest), mis erinesid tavatehingutest ning vaide esitaja palus väljastada ostudokumendid (ostuarved vm). Seega sisaldas vaide esitaja 18.09.2019 pöördumine nii teabenõuet kui selgitustaotlust. Kuna Andmekaitse Inspektsioonil puudub selgitustaotlustele vastamise üle järelevalvepädevus, siis selles osas Andmekaitse Inspektsioon hinnangut ei anna. 
Pärnu Linnavalitsus on vastanud vaide esitaja 18.09.2019 pöördumisele 25.09.2019 kirjaga nr 4.3-7/9046-1, milles keeldus teabenõude punktide 1 ja 2 täitmisest AvTS § 23 lg 1 punkti 1 alusel põhjusel, et vaide esitajal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Samas ei ole märgitud, mille alusel on soovitud teabele juurdepääsupiirang kehtestatud. 

Järgnevalt on pikalt selgitatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatut ning leitud, et seotud osapoolte andmete kogumise eesmärk oli 2018 aastaaruande vastava osa koostamine. Juhul kui edastaksime Teile mistahes teavet, mis võimaldaks asjaomaseid isikuid identifitseerida, oleks tegemist isikuandmete töötlemisega ja sel juhul eksiksime üldmääruse eelpool osundatud põhimõtte vastu, mis lubab isikuandmete töötlemist üksnes juhul, kui töötlemine on kooskõlas eesmärkidega, mille jaoks isikuandmeid algselt koguti. 

Siinkohal pean Pärnu Linnavalitsusele vajalikuks selgitada, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab küll isikuandmete töötlemise üldised nõuded, kuid kui eriseaduses on isikuandmete töötlemisele ettenähtud erikord, siis tuleb lähtuda eriseadusest. Avaliku sektori valduses oleva teabe, sh isikuandmete osas on selleks avaliku teabe seadus, mis lubab isikuandmetele kehtestada juurdepääsupiirangu, kui selliste andmete avalikustamine kahjustaks oluliselt isiku eraelu puutumatust. Pärnu Linnavalitsus on mitmel korral kinnitanud, et vaide esitaja soovitud lepingutele ja ostuarvetele juurdepääsupiirangut kehtestatud ei ole.
See, et lepingu osapooleks on seotud isik, ei ole iseenesest alus dokumendi väljastamata jätmiseks,kui dokumendile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Ka nähtub seotud osapoolte deklaratsioonidest, kas ja mille alusel on neile kehtestatud juurdepääsupiirang.
Seega ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse alusel teabe väljastamisest keeldumine. Seda enam ,kui soovitud lepingud on Pärnu Linnavalitsuse selgituse kohaselt ka dokumendiregistris avalikud. Nõustun Pärnu Linnavalitsusega selles, et majandusaasta aruande lisa ei sisalda andmeid, mille alusel saaks soovitud lepinguid tuvastada.
Samas ei saa ma aga Pärnu Linnavalitsusega nõustuda selles, et linnavalitsus ise ei saa tuvastada, milliste lepingute andmetest majandusaastaaruande lisa 23 koosneb ning millised lepingud ja ostuarved on tunnistatud tavapärasest erinevaks.
Et see on võimalik ,tuleneb ka Pärnu linnavalitsuse vastusest, milles linnavalitsus selgitas, et juhul kui meie selgitused ei ole olnud piisavad, oleme valmis välja otsima lepingud ja dokumendid, mille kohta seotud isikud on linnavalitsusele info esitanud. Eeltoodust tulenevalt on linnavalitsusel vaide esitaja soovitud teave olemas ja ka arusaadav, milliseid dokumente vaide esitaja soovib.
Täiesti arusaamatuks jääb Pärnu Linnavalitsuse seisukoht , nagu peaks vaide esitaja teadma,millised hanked või tehingud on linnavalitsus tunnistanud tavapärasest erinevaks kas siis lepingupartnerilt saadud info põhjal või oma algatuslikult. 

Juhul,kui kõik majandusaasta aruande lisas 23 tehingud ei ole tunnistatud tavapärasest erinevaks, siis tuleks seda ka vaide esitajale selgitada ja väljastada ainult need lepingud, ostuarved, mis on tunnistatud tavapärasest erinevaks. 

Arusaamatuks jääb ka Pärnu Linnavalitsuse väide, nagu linnavalitsus ei pea arvestust seotud osapooltega tehtud tehingute üle. Nimelt sätestab Rahandusministeeriumi 11.12.2003 määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend“ § 491 lg 1, et aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta,mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et eelnimetatud paragrahvi lõike 1 alusel avaldamisele kuuluvate tehingutega seotud raamatupidamise algdokumentide menetlemisel esitavad dokumentide koostajad, kooskõlastajad ja kinnitajad vastavalt neile teadaolevatele andmetele dokumentidel vastavasisulise kommentaari.
Isegi juhul kui linnavalitsus eeltoodud nõuet täitnud ei ole, on linnavalitsus oma selgitustes märkinud, et vastava teabe on esitanud neile seotud isikud.

Seega saab asuda seisukohale, et Pärnu Linnavalitsusel on arusaadav, milliseid dokumente on vaide esitaja soovinud ja võimalik need väljastada. Kui Pärnu Linnavalitsus on seisukohal, et vaide esitajal puudub juurdepääsuõigus seotud osapoolte esitatud teabele, milles nad on märkinud mingid tehingud tavapärasest erinevaks, siis tuleb teabe väljastamisest keeldumisel viidata piirangu alusele ja põhjendada keeldumist. Siinkohal juhin linnavalitsuse tähelepanu sellele, et piirangu alus saab tulla seadusest, mitte määrusest. Lisaks märgin, et eeltoodud määruse § 491 sätestab seotud isikutega tehtud tehingute kajastamise nõuded aastaaruandega seonduvalt, kuid ei sätesta, et mingid andmed oleksid piiranguga. Ka see, et eelnimetatud määrus ei kohusta aastaaruandes kajastama seotud osapooltega tehtud tehinguid personaalselt, ei tähenda seda, et vastavad andmed on piiranguga. Seda enam, et edastatud deklaratsioonidest võib aru saada, et seotud osapoolteks on volikogu liikmed, kelle andmed ei ole piiranguga. Samuti ei saa piiranguga olla teave tehingute kohta,mis on seotud avaliku raha kasutamisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Linnavalitsusel vaide esitaja 18.09.2019 esitatud teabenõue uuesti läbi vaadata ja väljastada vaide esitajale soovitud dokumendid,kui puudub alus teabele juurdepääsu piirata. Kui Pärnu Linnavalitsus keeldub teabenõude täitmisest, siis viidata konkreetsele piirangu alusele ja põhjendada keeldumist. 


Läks pikale. Jätkan homme. 
Tule siia tagasi kui soovid lugeda kuidas Pärnu linnavalitsus esitas AKI vaideotsuse peale  kaebuse halduskohtule kuna ei ole nõus avaldama mulle teavet seotud isikutega tehtud tehingute kohta mittetavapärastel tingimustel.