Pärnu linna huviks on anda linnakodanikele jõeäärset maad kasutusse selleks, et nad seda ise ei võtaks.

Peale eelmistes postitustes mainitute  on veel linnavalitsus andnud otsustuskorras kasutusse Pärnu jõeäärset maad, paadisildade paigaldamiseks,  järgmistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele:
Aare Parts
Pilli Majad OÜ
IDline OÜ

Kõigil juhtudel on õigusliku alusena viidatud Pärnu linnavolikogu määruse  “Linnavara valitsemise kord”  §-le  17 lg 1 p 4  mille kohaselt võib otsustuskorras linnavara (sh maad) anda  kasutusse lähtudes linna huvidest.  Mis on linna huvi, anda teatud isikutele, otsustuskorras kasutusse jõeäärset maad, paadisilla paigaldamiseks?

23.01.2019 kirjaga  soovin selgitusi - milles seisneb linna huvi?
30.01.2019 vastuskirjaga nr 379-3 teatab  linnavalitsuse juhtivspetsialist Karmo Näkk järgmist (teen väljavõtte) :

Miks ka mitte.
Tahad midagi linnalt - mine võta ise - aga ära küsi ja linnal tekib kohe huvi seda sulle ise, otsustuskorras anda.

Asi ei ole ju selles, et inimesed ei tohiks paadisildade paigaldamiseks võimalust saada vaid selles kuidas linnavalitsus seda teeb, põhjendab  ja vormistab.

Kui tahad teada kuidas tegelikult Valgeranda vale ja valskuse sümbol  "Armastuse ausammas" püstitati või kuidas abilinnapea oma kruntide juurde viiva  ebaseadusliku asfaldkattega tee rajas, tule siia tagasi.

Igale pärnakale oma paadisild - linnavalitsus läks kinnisvarafirmaga sobingusse!

Kõigepealt pisut asjakohaseid pilte.
Pärnus, Väike- Jõe 12A, 7 korteriga Jõeranna villa ja sealne Pärnu jõe kallas. Korterite müük toimus 2018 aastal, pildid  tehtud müügikuulutustelt. Müügiga tegeles Tõnisson Kinnisvara - Pärnu juhataja Jüri Vahar.









Nüüd faktid:

-Väike- Jõe 12A korterite müügikuulutustel reklaamiti, ka võimalust paigaldada jõe äärde  paadisild siin  siin 

-Väike - Jõe 12A  Jõeranna villale  andis Pärnu  linnavalitsus kasutusloa  27.08.2018  siin 
- Enne kasutusloa andmist, andis linnavalitsus aga  21.08.2018 korraldusega    (siin)  korteriühistule  (Väike Jõe 12A)  otsustuskorras, kolmeks suveks kasutusse   Pärnu jõeäärse  maa,  paadisilla paigaldamiseks.
-Korralduses viidati õigusliku alusena jälle linnavara valitsemise korrale § 17 lg 1 punkt 2 - lähtuvalt linna huvidest.
- Jõeäärse maa kasutusse andmise lepingu sõlmis linnavalitsus (Karmo Näkk)   ei kellegi muuga kui  Jüri Vahar iga - Tõnisson Kinnisvara juhataja Pärnus.

Mis oli siis Pärnu linnavalitsuse huvi anda enne kasutusloa väljastamist  Väike - Jõe 12A korteriühistule  kasutusse (otsustuskorras)  paadisadama paigaldamiseks jõeäärset maad?

Ära mõtle- kohe ütle!

Linnavalitsus läks kinnisvara firmaga sobingusse.  Reklaamida Väike -Jõe 12A korterite müüki selliselt - Võimalus paigaldada jõe äärde paadisild  -  pole paha reklaam, abiks ikka !!!

Igale pärnakale oma kallasrada ja paadisild Pärnu jõele.

Pärnu linnavalitsus tõdes rõõmuga, et mai kuus olid eraisikud paigaldanud  Pärnu jõele paadisilla, mehepojad polnud teadlikud, et maa kuulub Pärnu linnale ja vaja olnuks taotleda maakasutusõigust Pärnu linnalt.

Pärnu linnavalitsus võttis vastavad meetmed kasutusele ja andis õnnetutele mitteteadjatele,  paadisilla aluse jõemaa ja kallasraja  kohe kolmeks suveperioodiks, otsustuskorras kasutusse.
Miks ka mitte!
Aga.....
Korralduses on maa otsustuskorras kasutusse andmise  õigusliku alusena märgitud linnavara valitsemise korra § 17 lg 1 p 4 (siin )  mille kohaselt võib linnavara anda otsustuskorras tasuta või tasu eest kasutusse  lähtudes linna huvidest .  Millised aga olid linna huvid antud juhul,  korraldusest ei selgu.  Mina tahan teada, kui sina ka siis  30 päeva pärast selgub millise "huviga"  linnavalitsus seekord lagedale tuleb.


Rainer Aaviku allkirjaga linnavalitsuse korralduse väljavõte

siin veekogu maa L6

siin kallasrada L8

Savisaar tõmbas Mati Suti Pärnumaa õpilasmalevat alt - jälle Savisaar, paha, paha!

Ja veel sellest Kalev Vigatsi poolt väljaantud  õpilasmaleva juubeliraamatust "On lipurivis malevlaste viirud", mille kirjastamiskuludeks sõlmisid riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu Haridus-ja Teadusministeerium ja Audru vald siin

Lepingu punkt 3.1.11. kohustab toetuse saajat nimetama ministeeriumi tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki- tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, samuti kasutama trükistes ministeeriumi logo nähtaval kohal. 

Raamatus ei ole ministeeriumit toetajana mainitud, rääkimata ministeeriumi logost. Küll on aga kiituse osalisteks saanud, peale raamatus sõna võtnute, veel Pärnu Linnavalitsuse haridus ja kultuuriosakond ja isiklikult Siim Suursild (Audru vallavanem, abilinnapea) ja Andres Metsoja (Pärnu volikogu esimees).  Mille eest Kalev Vilgats  Suursilda ja Metsoja tänas - ah ?

Lugesin raamatut huviga kuniks......
Kas see on ikka see raamat kus maksumaksja raha eest Savisaarele isiklikult õpilasmaleva näljutamist ja  alt tõmbamist ette heita.  Kõik ju mäletavad millised ajad siis olid. Pool lehekülge silmakirjalikkust. Kelle nõme idee see oli  - kas Vilgats või Sutt? Pigem Sutt, kangesti IRL - i peakuju.   Kas nüüd ostetakse raamatut rohkem? Rikkusite  mõnusa lugemise ära.  

Kus algab õigus? Kus ta lõpeb? Ei tea, ei tea.

Riik ei kontrolli toetusteks eraldatud rahade tegelikku kasutamist.

Järg 12 juuni 2018 kirjutatud postitusele

"Või et siis salvkaevu ehitus on raamatu kirjastamiskulu ja Pärnu linnavalitsusele esitatud arve MTÜ Pärnumaa Õpilasmaleva kulu."     siin

27.07.2017 korraldusega nr 225 (siin ) raha väljakantimine Audru valla  reservfondist MTÜ- le Pärnumaa Õpilasmalev oli õigusvastane igati.

Nüüd on selgunud, et tegelikult eraldas õpilasmaleva juubeliraamatu kirjastamiskuludeks raha hoopis riik ja seda mitte MTÜ- le Pärnumaa Õpilasmalev vaid Audru vallale.

Selle projekti elluviimiseks ei ole Audru vald  sõlminud ühtegi lepingut ei MTÜ- ga  Pärnumaa Õpilasmalev ega Kalev Vilgatsiga, kelle nime all raamat välja anti.

04.04.2017 on Siim Suursild, kui Audru vallavanem sõlminud Haridus ja Teadusministeeriumiga riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu (leping siin või siin ) lähtudes Audru vallavalitsuse soovist teostada projekti „Õpilasmaleva 50 aasta juubelikogumiku väljaandmine“ ning ministeeriumi soovist seda noorteprogrammi elluviimise raames toetada 5 500 euroga.

Lepingu kohaselt võis riigieelarvelise toetusega katta ainut neid kulusid mis vastavad selle projekti tegevuse eesmärkidele ja tegevustele ning olema vajalikud ja põhjendatud.

Salvkaevu ehitamist, ei tea kuhu ja kellele (1800 euri siin ),  ei ole lepinguga lubatud (ehitisregistri andmetel sellist salvkaevu ei eksisteeri ja mingeid lubasid salvkaevu ehitamiseks väljastatud ei ole). Samuti ei ole lepinguga lubatud lisada raamatu kirjastamiskuludesse Pärnu linnavalitsuse raamatupidamisdokumente ( linnavalitsusele esitatud arve 1000 euri (siin ) 

 Kuidas Pärnu linnavalitsus (kui Audru valla üldõigusjärglane, kus abilinnapea toolis istub endine Audru vallavanem Siim Suursild) neid kulutusi põhjendab. 

Tanki pandi loomulikult inimene kes asjast midagi ei teadnud, ajas lihtsalt mula ja sooja õhku suust välja.  Suursild aga vastata ei julgenud.

Linnavalitsuse 24.07.2018 kirjas nr 4.3-7/10641-4 kirjutab abilinnapea Rainer Aavik  järgmist:
Lepingu esemeks on eksitavalt märgitud „teostada projekti „Õpilasmaleva 50 aasta juubelikogumiku väljaandmine““. Tõenäoliselt on põhjuseks lepingu koostaja lähtumine taotluse esimesest alapealkirjast, jättes tähelepanuta teise, mille all on loetletud veel terve rida õpilasmaleva juubeli tähistamisega kaasnenud ettevõtmisi, sealhulgas malevamaja töökorda seadmine – veesüsteemi kaasajastamine. Sellest lähtudes on salvkaevu ehitamine projektiga igati kooskõlas. Kuna taotlus rahuldati täies ulatuses, oli ekslik siduda kogusumma 5500 eurot ainult raamatu kirjastamisega. Samas oli toetuse taotleja veendunud, et kogu taotletud summa eraldamine lubab tal teha ka kõiki projektiga seotud kulutusi

Ah et eksitavalt ....... Naera herneks. Haridusministeerium jättis kogemata tähelepanuta, et vallavanem Siim Suursild tahtis raamatu kirjastamiskulude projekti raames tegelikult ka kusagile kellelegi salvkaevu rajada- aga see unustati lihtsalt lepingust välja ja välja unustati  ka see, et Pärnu linnavalitsuse raamatupidamisdokumendid ja tehtud kulutused võib lugeda Audru valla projekti kuludeks.

Teabenõude korras küsin Haridusministeeriumilt seda väidetavat taotlust ja saan vastuse. Kopeerin
"Toetuste eraldamiseks ei nõua ministeerium taotlusi, tegemist on riigieelarveliste toetustega ja eraldatutud vallale sihipäraste tegevuste elluviimiseks"
Et siis mingit taotlust ei eksisteerigi.
Jutupaunikust abilinnapea Rainer Aavik valetas.

Senjöör linnapea võib oma vasallide üle uhke olla - las lähevad jah riigikokku.

Toetuse andja (antud juhul Haridusministeerium) peab tegema järelevalvet nii toetuse kasutamise eesmärgipärasuse ja lepingule vastavuse üle kui ka lepinguga ette nähtud aruannete õigsuse üle.

Miks toetuse andja, Haridus- ja Teadusministeerium, tegelikku raha kasutamist ei kontrollinud ja kas ta võtab selles osas tarvitusele mingeid meetmeid, tuleb küsida. 

 Aga sellest õpilasmaleva raamatust tahaksin veel üht -teist kirjutada, järgmises postituses.

Kas teadsid, et ainult direktorid ja juhid väärivad preemiat !!

Aga hallatavate asutuste töötajad ? !!!!! Imegu näppu!

Alltoodud dokumentidele on dokumendiregistris paigaldatud juurdepääsupiirang, sest Pärnu linnavalitsus ei tunne ega austa seadust.

Aeg kaaluda linnavalitsusel haldusmenetlusalase võimekuse tõstmist.

Pärnu Linnavalitsus annab jätkuvalt välja haldusakte mis ei ole kehtiva õigusega kooskõlas.  Olen sellistele haldusaktidele korduvalt linnavalitsuse tähelepanu osutanud ja teinud ettepaneku viia need kehtiva õigusega kooskõlla kuid linnavalitsus ei taha vigade parandamisega oma lohakale tööle tähelepanu tõmmata.  

 Järjekordne haldusakt mis ei ole kehtiva õigusega kooskõlas

-11 detsember 2018 ( otsus 10270) annab  Pärnu linnavalitsuse,  linnavara ja heakorrateenistuse juhtivspetsialist,  Karmo Näkk, otsustuskorras kasutusse linnavara. 

-Haldusakti andmise õigusliku alusena on viidatud Pärnu Linnavolikogu 17. märtsi 2015. a määrusele nr 3 „Müügikoha hooajalise laienduse ja ajutise müügikoha paigaldamise kord“

-See määrus oli aga juba ammu, enne haldusakti andmist, tunnistatud kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 16.04.2018 määruse nr 10 §-ga 17   ( § 17. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine.   Kehtetuks tunnistatakse Pärnu Linnavalitsuse 17.03.2015 määrus nr 3 „Müügikoha hooajalise laienduse ja ajutise müügikoha paigaldamise kord“.  siin )

Hr linnapea, kas ei oleks juba aeg  kaaluda linnavalitsuse haldusmenetlusalase võimekuse tõstmist.

 Haldusakt dokumendiregistris siin

Kes? Miks? Millal?

 Sellised leiud siis Toris, kaupluse juures.