25.6.18

Halduskohtu abiga Pärnu linnavolikogult vastust nõudma!

Tõeline EV.
Õigusriik, demokraatia,  rahvavõim ... , hea halduse tava ......mida veel?


03.05.2018 edastasin Pärnu linnavolikogule pöördumise (koopia saatsin teadmiseks revisjonikomisjonile).

Kopeerin pöördumise sisu

Selgitustaotlus/märgukiri

Kirjutama ajendas Pärnu linnavalitsuse liikme, ablinnapea Siim Suursilla, keeldumine vastamast volikogu liikmete (EKRE) arupärimistele. Valijana olen huvitatud, et minu poolt valitud volikogu liige saaks piisava kindlusega kaitsta oma valijate huve, saada selleks seaduse ja õgusaktidega ettenähtud korras vastuseid oma küsimustele nii linnapealt, linnavalitsuselt kui ka linnavalitsuse liikmetelt. Selline olukord, kus linnavalitsuse liige, abilinnapea, keeldub vastamast volikogu liikme arupärimisele on enneolematu ja õgusvastane.

Palun selgitusi seoses Pärnu linnavolikogu töökorraga, volikogu liikmete õiguste ja kohustustega Pärnu linnavolikogus, linnapea ja linnavalitsuse liikmete kohustustega, volikogu liikmete ees.

Istungi videosalvestust vaadates jäi mulle arusaamatuks ja tekitas küsimusi abilinnapea Siim Suursilla hämamine, justkui annaks KOKS § 26 lg 2 mingil kummalisel koosmõjul § -ga 1 ja 41 õiguse temal, kui linnavalitsuse liikmel, keelduda volikogu liikmete arupärimistele vastamast, ja et arupärimise, lähtuvalt KOKS §-st 26 lg 2, saavat esitada ainult linnavalitsusele (mitte linnavalitsuse liikmetele) kui kollegiaalorganile, mis on pehmelt öeldes halenaljakas ja tõsiselt mittevõetav.

Endine õguskantsler, Indrek Teder,  on andnud oma seisukohad samas küimuses (KOKS § 26 lg 2 arupärimistele vastamine) Audru vallavolikogule (volikogu esimees Siim Suursild) juba 2011 aastal, andes sellised seisukohad :
" Tulenevalt sõnastuslikest sarnasustest töökorra ja KOKS § 26 lg 2 vahel järeldan esialgu, et töökorra mõiste "kirjalik arupärimine" on samatähenduslik KOKS § 26 lg 2 mõistega "kirjalik küsimus", s.t töökorra vastavate sätete eesmärk on täpsustada KOKS § 26 lg 2 regulatsiooni rakendamist ja mitte luua iseseisvat regulatsiooni (märgin ühtlasi, et kui töökorra nimetatud sätete eesmärgiks oleks luua iseseisev regulatsioon, siis puuduks töökorrast regulatsioon, mis täpsustaks just KOKS § 26 lg 2 regulatsiooni rakendamist).

Sissejuhatuseks selgitan kõigepealt küsimuse olulisust. Põhimõtteliselt oodatakse vallavolikogult kui kõige olulisemalt kohaliku omavalitsuse üksuse organilt vallavalitsuse (laiemas tähenduses, s.t nii vallavanema, vallavalitsuse liikmete kui ka valla ametiasutuste) üle Riigikogu rollist tuleneva parlamentaarse kontrolliga sarnase järele valve teostamist. Muuhulgas on järelevalve teostamine oluline õigus riigi ülesehitamise seisu kohalt. Seda silmas pidades on oluline tagada volikogu liikmele ka kompetents, mille kaudu kontrolli teostada. Sellest tulenevalt on seadusandja muuhulgas andnud volikogu liikmele KOKS § 26 lõikest 2 tuleneva õiguse saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt (kitsamas tähenduses, s.t vallavanemalt ja vallavalitsuse liikmetelt ) ning valla ametiasutuselt.
Siinkohal tuleb aga arvestada, et kirjaliku küsimuse esitamine peaks võimaldama volikogu liikmel teostada Riigikogu rollist tuleneva parlamentaarse kontrolliga sarnast järelevalvet ning omab seega seoseid ka vallavalitsuse liikmele (hilisema) umbusalduse avaldamise võimalusega.Siin on kohane tõmmata paralleel PS § 74 lõikega 1 ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-dega 139 ja 140, mille kohaselt sõnaselgelt võib Riigikogu liige adresseerida vastavalt arupärimise või kirjaliku küsimuse konkreetsele Vabariigi Valitsuse liikmele, kes peab ka vastama. Seega oleks KOKS § 26 lõiget 2 ilmselt kohane tõlgendada selliselt, et kui volikogu liikme kirjalik küsimus on adresseeritud konkreetsele vallavalitsuse liikmele, peab ka vastama vastav vallavalitsuse liige (mitte vallavalitsus tervikuna või vallavanem vallavalitsuse esindajana). Niisiis minu hinnangul ei ole KOKS § 26 lg 2 vastuolus põhiseadusega, kuna ta ei võta volikogu liikmelt võimalust saada vastust kirjalikule küsimusele vallavalitsuse liikmetelt, sh vallavanemalt.

Seega minu küsimused
Milline on Pärnu Linnavolikogu sh volikogu esimehe seisukoht (lähtudes KOKS § 26 lg 2 ja Pärnu linna põhimääruse § st 35)

1. Kas abilinnapea Siim Suursilla keeldumine, volikogu liikmete arupärimisele vastamisest, oli seaduse ja Pärnu linna põhimääruse ja muude õigusaktidega kooskõlas? Juhul kui vastus on jaatav, palun seda seisukohta põhjendada, viidates seejuures õiguslikule alusele , mis sellist seisukohta toetab. Juhul kui vasus on eitav siis kuidas plaanib volikogu esimees selle olukorra lahendada ja mida ette võtta, et volikogu liikmed saaksid oma arupärimistele seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud korras vastused.

2.Kas Pärnu linnavolikogu ( volikogu esimees) plaanib võtta tarvidusele mingeid meetmeid, et selline olukord ei korduks? Kui jah siis milliseid, kui ei siis miks?

3.Kas Pärnu Linnavolikogu esimehel on teada mõni seadus, õigusakt vm dokument mis sätestab, et abilinnapea (linnavalitsuse liige või linnapea) võib keelduda vastamast volikogu liikme arupärimistele mis puudutavad tema varasemat tegevust vallavanemana ja volikogu esimehena. Kui selline dokument on volikogu esimehel teada siis palun sellele viidata ja osutada täpsele asukohale dokumendis kust võiksin sellekohase teabe leida.

Lugupidamisega
Anne Seimar

Kuna pöördumisele vastamise tähtaeg on vastavalt MSVS 30 päeva siis oleks vastus pidanud olema juba ammu minuni jõudnud - aga ei ole. Volikogu esimees A. Metsoja ei kavatsegi vabatahtlikult vastata.
Seega kasutan sunnimeetodit.
17.06.2018 esitan kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale ja palun kohustada volikogu mulle vastama.

18.06.2018 annab Tallinna Halduskohus määruse kaebuse menetlusse võtmise kohta.






Ja nii hakkabki olema kui tähtaegselt ei vasta - läheb kaebus kohtusse. Tahad teada mis edasi toimuma hakkab ja millised vastused ja kohtulahendid saan, hoia sellel postitusel silma peal.

21.6.18

Pärnu Linnavalitsus ei mõistnud vastata ......!!!

Pärnu linnavolikogu tänane istung veebis. Muljed.

Paljudel volikogu liikmetel oli kahju ja paljudel piinlik .......

Mul on kahju, et paljudel  volikogu liikmetel oli kahju, mul on piinlik, et mitmetel volikogu liikmetel oli piinlik.

Mitmed volikogu liikmed ei mõistnud miks Pärnu Postimehest pagendatud  Teet Roosaar koos volinikega istungisaalis laiutas, volikogu töökord sellist omavolilist sissetrügimist ei luba, mees ei olnud ju ühegi eelnõu ega küsimusega seotud, et võinuks kasvõi kutsutud külaline olla.

Ennekuulmatu,  Pärnu linnavalitsus (Meelis Kukk),  kui majandusaasta aruande koostaja, tunnistas volikogu istungil, et ta ei mõista vastata miks Audru valla  kassaraamat näitab 2017 aasta lõpus sularaha  kassajäägiks 0 euri aga majandusaasta aruanne 889 euri .  Ha ... ha.. haaaa  ....!!!!👀 😋

Revisjonikomisjon enne majandusaasta aruannete kinnitamist oma aruannet ei esitanud, seisukohta majandusaasta aruannetele ei andnud nagu näeb ette KOFS § 29 lg 10 ja kedagi see ka ei huvitanud nagu ka see, et koos majandusaasta aruandega ei esitatud volikogule linnavalitsuse  protokollilist otsust majandusaasta aruannete heakskiitmise kohta, nagu nägi ette KOFS § 29 lg 11.

Volikogu istung katkestati kell 16. 56 kuna koalitsiooni liikmed olid istungilt plagama pannud ja kvoorumit ei olnud enam koos. Jälle haa ... haaa.. haaaaa...

Mõttetu Metsoja kamp,  enamus samasugused tarbetud naksitrallid nagu olid  Audru vallavolikogus (va toimekas opositsioon ). Suur osa Pärnu linnavolikogu liikmetest ongi Audru vallavolikogu  endised ... vaikivad naksitrallid, va Jaanus Põldmaa, kes vahel mõne asjakohatu küsimuse esitab või tobeda repliigi viskab. Võta üks ja viska teist.




20.6.18

Pärnu Linnavolikogu ei saa 2017 a majandusaasta aruannet selliselt kinnitada.

Homme 21.06.2018 on siis Pärnu linnavolikogu istung kus päevakorra kohaselt kinnitatakse ka Audru valla, Tõstamaa valla ja Pärnu linna 2017 majandusaasta aruanded.

Audru valla 2017 a majandusaasta aruanne.
Vigu pole vaja otsida aruande seest vaid .........

 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (edaspidi lühend - KOFS) § 29 lg 10 sätestab: 
Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus, vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule.  Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

Pärnu Linnavolikogu revisjonikomisjon ei ole esitanud volikogule aruannet.  Ka veebist, dokumentide hulgast revisjonikomisjoni aruannet ei leia.  Veel enam, sellist päevakorrapunkti (revisjonikomisjoni  ülevaade oma tegevusest )  pole isegi mitte istungi päevakorras.

2. KOFS § 29 lg 11 kohaselt : Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja valla- või linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta

Majandusaasta aruandele ei ole lisatud koos vandeaudiitori  aruandega linnavalitsuse protokollilist otsust aruannete heakskiitmise kohta neid ei leia ka veebist volikogu istungi materjalide juurest. Seega ei saa volikogu liikmed olla kindlad kas linnavalitsus on üldse ise  majandusaasta aruanded heaks kiitnud.

 Lehitsen natuke Audru valla 2017  majandusaasta aruannet ja lasen silmad diagonaalis üle.

3.  Linnapea Kosenkranius,  kes Audru valla 2017 majandusaasta aruande allkirjastas, istub püssirohutünni otsas. 
Teen väljavõtte  lk 3 lõpust.
Viimases reas on kirjas:  Juhatuses on 3 liiget.









Halloo....... ulmekirjanikust raamatupidaja Ülle Kaljumäe!  Oü Lavassaare Kommunaalil ei ole juba aastaid enam juhatust
Audru vallavalitsuse korraldusega 12.05.2016 nr 140 kutsuti tagasi OÜ Lavassaare Kommunaal (100% valla osalusega) juhatuse liikmed ja moodustati OÜ Lavassaare Kommunaal nõukogu
Tutvuge vallavanem Siim Suursilla korraldusega 


















4.Audru valla 2017 majandusaasta aruande lk 24 on toodud Lisa 2 kus kajastatud sularaha kassas ja pangakontodel. Siit nähtub, et aasta lõpu seisuga 31.12.2017 oli sularaha jääk  kassas  889 eurot,







07.02.2018 tegi raamatupidaja Ü Kaljumäe  aga mulle 2017 aasta kassaraamatust väljavõtte huvitaval kombel oli kassaraamatu järgi  2017 aasta lõpus sularaha  jääk kassas aga   0 euri. (29.12.2017 viis Helgi Põldsam kogu sularaha 2795 euri panka)



Kas 2017 aasta lõpus oli sularaha kassas 889 euri nagu majandusaasta aruandes või 0 euri nagu kassaraamatus. Kas see pole mitte politsei teema.

 Uuuuu......revisjonikomisjon, kuidas siis kontrolliti kui üldse kontrolliti  ja sisekontroll  millega see tegeleb?  Kui audiitorile  lootma jääda siis ..... audiitor kontrollis 7 aastat ühte ettevõtet ja kogu aeg oli kõik korras siis aga avastas maksuamet, et ettevõte oleks pidanud juba 5 aastat tagasi käibemaksukohuslane olema.  


Tahaks nüüd näha kuidas Pärnu linnavolikogu sellise majandusaasta aruande kinnitab kus 2017 aasta lõpus on kassaraamatu järgi sularaha jääk kassas  0 euri aga majandusaasta aruande järgi 889 euri. 

18.6.18

Ametnik valetab - ja mis siis?

Mulle valetatakse pidevalt, võib-olla arvavad linnaametnikud, et olen lihtsameelne ja usun kõike ja kõiki. Vot ei tea. Tegelikult naudin valla(linna)ametnike siplemist oma valedevõrgus, tobedaid selgitusi ja ühe vale õigustamist teise valega.

Huvitav, kas näiteks linnapea Kosenkranius teab ja kiidab valetamise heaks, isegi soosib seda või digiallkirjastab väljuvad kirjad pahaaimamatult automaatselt, neisse süvenemata? Millegipärast mulle tundub, et linnapeal sellest kama 2, ja et mees on varsti samas pasas kui projektikirjutajast abilinnapea. Vastutab ju siiski linnapea ja see peaks olema oluline, et lüüa plats puhtaks ebakompetentsetest ja valelikest linnaametnikest ja töötajatest kes jätavad linnavõimust mitteusaldusväärse mulje.

Vahel juhtub, et valla(linna)valitsus ei soovi mõnedele isikutele eelarvest tehtud väljamakseid avalikustada, siis kaetakse nende isikute nimed pangakonto väljavõttel kinni ja väidetakse, et väljamakseid neile ei olegi tehtud.
Näiteks.
Uurin, oma allikaid kasutades välja, kelle nimi on kaetud osa all ja kassi hiire mäng algab. 


05.03.2018 edastasin Pärnu linnavalitsusele teabenõude ja soovisin teada kas ja kui palju on tehtud Audru valla eelarvest väljamakseid 2017 aastal Riina Padur ile ja Margit Merila le (OÜ Lavassaare Kommunal). Palusin väljastada maksmise aluseks olevad dokumendid.

27.03.2018 vastuskirjaga nr 4.3-7/3225-2 teatab Pärnu linnavalitsus järgmist:
Audru valla eelarvest ei ole 2017. aastal tehtud väljamakseid Riina Padurile ja Margit Merilale .

Ei usu!!!

01.04.2018 edastan täiendava teabenõude ja palun kontrollida :
Kas olete ikka kindel, et Riina Padur ile ja Margit Merila le ei ole tehtud 2017 aastal valla eelarvest väljamakseid, nagu teabenõudele vastamisel teatasite? (Kuna valetamised on sagedased siis enam ei usu.)
23.04.2018 nr 4.3-7/3860-6 teatab Pärnu linnavalitsus:
Kinnitame varem öeldut, et Audru Vallavalitsus ei ole teinud 2017. aastal Riina Padurile ja Margit Merilale väljamakseid.
Mis sa kostad! Aus Pärnu linnavalitsus on kontrollinud ja kinnitab varem öeldut - ei ole tehtud väljamakseid.

Aga mina ei usu ikka!

02.05.2018 edastan kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile ja väidan, et Pärnu linnavalitsus valetab teabenõuetele vastates, palun kontrollida kas vastab tõele, et Riina Padurile ja Margit Merilala ei ole tehtud 2017 aastal väljamakseid ning kelle nime on kinni kaetud 06.11.2017 maksekorraldusel 5974 millega tehti väljamakse 154.64 euri

01.06.2018 saabub Andmekaitse Inspektsiooni vastuskiri nr 2.1.-1/18/1152  (millest teen väljavõtted):
Alustasin Teie märgukirja alusel Pärnu Linnavalitsuse suhtes omaalgatusliku järelevalvemenetluse. Vastuses inspektsiooni järelepärimisele on Pärnu Linnavalitsus selgitanud, et „asjaolusid üle kontrollides selgus, et linnavalitsus on Anne Seimari teabenõuetele, mis puudutasid Riina Padurile ja Margit Merilale väljamaksete tegemist, vastamisel eksinud.

Eksimus sai võimalikuks,sest teabenõuetele vastuste koostamise ajal puudus vastuse koostajal võimalus kasutada Audru Vallavalitsuse raamatupidamisprogrammi. Raamatupidamisprogrammi kasutamisel olid tõrked tingitud programmi linnavalitsuse serverisse ületoomisest. Vastuse koostaja selgituste kohaselt oli ta kindel, et OÜ Lavassaare Kommunaal töötajatele Riina Padurile ja Margit Merilale ei ole valla eelarvest väljamakseid tehtud.

(üks valetamine asendati teisega - programmi viga)

Audru valla eelarvest on Riina Padurile makstud tasu jaoskonnakomisjoni esimehe ülesannete täitmise eest (väljamakse summas 308,48 eurot) ning jaoskonnakomisjoni majandamiskulude katteks 200 eurot (09.10.2017, maksekorraldus nr 5348). Margit Merilale on makstud tasu jaoskonnakomisjoni liikme ülesannete täitmise eest 154,64 eurot (06.11.2017, maksekorraldus nr 5974).

Seega tuvastas inspektsioon järelevalvemenetluses, et vastuses vaide esitaja teabenõudele on linnavalitsus edastanud vaide esitajale eksitavat teavet. Tulenevalt eeltoodust tegi inspektsioon Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku avaliku teabe seaduse paremaks rakendamiseks ning juhtis linnavalitsuse tähelepanu sellele, et kahtluse korral enne teabe väljastamist tuleb kontrollida väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele.

Andmekaitse Inspektsioonile tuli valetamist kuidagi põhjendada ja mis muud kui programmi viga. Huvitav kas programm kattis omatahtsi kuidagi ka Margit Merila nime kinni mis pidanuks olema avalik.

Vot siis kui jõhker valetamine käib ja kui lollilt vahele jäädakse.

Selline näeb välja katmata kujul panga väljavõte.
06.11.2017 Merila Margit. 06.11.2017 Maksekorraldus 5974 töötasu ülekanne- üksik 154,64

See on ainult üks näide paljudest "eksimustest"

12.6.18

Või et siis salvkaevu ehitus on raamatu kirjastamiskulu ja Pärnu linnavalitsusele esitatud arve MTÜ Pärnumaa Õpilasmaleva kulu.


27.07.2017 korraldusega nr 225 (siin ) eraldas Audru vald MTÜ- le Pärnumaa Õpilasmalev (juhatuse liikmed volikogu aseesimees  Mati Sutt ja vallavalitsuse liige  sots nõunik Peep Tarre) 25. aastapäeva raamatu kirjastamiskuludeks reservfondist 5500 euri.
Raamat ilmus  26 01.2017 (artikkel)
Miks reservfondist ja miks alles pool aastat peale raamatu ilmumist ?!!
Tegemist ei olnud ettenägematu  kuluga mille maksmiseks võinuks reservfondi kasutada.  Miks ei nähtud  MTÜ Pärnumaa Õpilasmaleva raamatu kirjastamiskulusid ette eelarves?

Seda kutsutakse finantsdistsipliini rikkumiseks. 

Kirjastamiskulud olid ammu kantud ja raamat ilmunud kui  Suursild, Sutt ja Co  tulid ideele ühinemissegaduses valla rahakotist MTÜ Pärnumaa  Õpilasmalevale kirjastamiskulude  sildi all raha  välja kantida.  

Ja kuidas seda raamatu kirjastamiseks  eraldatud 5500 euri tegelikult kasutati  näeb allolevatelt dokumentidelt mis on edastatud mulle MTÜ Pärnumaa Õpilasmaleva juhatuse liikme Mati Suti poolt.

 Endla teatril  ei saanud raamatu kirjastamisega küll mingit pistmist olla.  

Hansaprint OÜ poolt on  esitatud  arve Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale.  MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev on Pärnu linnavalitsusele esitatud arve lisanud oma raamatupidamise kuludokumentide hulka. Kust  hr M. Sutt  selle arve ikkagi sai - halloo Pärnu linnavalitsus, kus teie  arved vedelevad? 
ja kuupäev milline



Näituse ja stendide jaoks ei olnud  raha eraldatud vaid raamatu kirjastamise kuludeks.


Ja kuidas salvkaevu ehitus raamatu kirjastamisega seotud on?

















No jah, ega enne saa raamatut kirjastada kui salvkaev ehitatud!!!
Omaette teema on aga see kuidas saadi luba salvkaevu ehitamiseks mida polnud planeeringuga ette nähtud.